Päritud väärtuste ööpäev: maastik loeb ja kõneleb

Päritud väärtuste ööpäev: maastik loeb ja kõneleb

Eesti Folkloorinõukogu kutsub 9.-10. juunini 2018 toimuvale Päritud väärtuste ööpäevale, mille teemaks on tänavu “Maastik loeb ja kõneleb”.

Maastik ja sellega seotud pärimuslikud teadmised, kohanimed, lood, uskumused, tavad ja hoiakud, aga samavõrra ka meie kogemused ja teod kujundavad Eestist meie kodu.

Elame loodus- ja kultuurimaastikul, mille on meile hoidmiseks ja edasiloomiseks pärandanud esivanemad. Mida paremini seda pärandit tunneme, seda paremini oskame seda ka hoida ja kasutada.

Paljud õpetajad tegelevad päevast päeva küsimusega, kuidas õpetada lapsi oma kodumaastikke nägema, kuulama ja lugema. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Seetõttu püüab ka Päritud väärtuste ööpäev vastata küsimusele, kuidas õpetada nooremat põlvkonda oma maad paremini tundma ja armastama.

Päritud väärtuste ööpäeval astuvad ööpäeva jooksul üles silmapaistvad lektorid, et avada looduse- ja maastikupärimuse olulisi tahke. Alustame 9. juuni keskpäeval.

 

PÄRITUD  VÄÄRTUSTE  ÖÖPÄEV “MAASTIK LOEB JA KÕNELEB”

9.-10.06.2018

Viljandimaa Mulgi valla Leila küla Mellini
puhkekeskuses

KAVA

Laupäev 9.06.

Kogunemine alates kl 11

12.00 avasõnad

12.15 Ahto Kaasik – “Päritud maastik loeb ja kõneleb”

13.00 lõuna

13.45 Pikne Kama – “Arheoloogia ja pärimus”

14.55 Arne Ader – “Kuidas vaadata ja jäädvustada
maastikku?”

16.55 EFN Noortekoda – Laulu- ja mänguring

17.30 Rein Maran – Film “Peetrike Laanetagusel” +
vestlus laste loodustunetusest

19.00 õhtusöök

19.45 õpetajate kogemusring, arutelu

21.45 – 00 Saun

23.00 regilaulud kiige juures

 

Pühapäev 10.06

7.00 hommikusöök

8.00 Marek Laimets – pärimusmatk Mäkiste koopasse

10.00 avatud ruumi töötuba maastikupärandi õpetamisest

11.30 lõpetamine

 

Päritud väärtuste ööpäeval astuvad üles järgmised kõnelejad:

REIN MARAN

Rein Maran on kümnete loodusfilmide autor ning tema looming on õpetanud Eesti loodust märkama ja armastama juba mitu põlvkonda vaatajaid. Küpses eas on Maran jõudnud ka maastiku varjatud väärtusteni. Hiite lummus, Looduslikud pühapaigad Eestis ja Suvisted Tammealusel tutvustavad looduslikke pühapaiku ja nendega seotud vaimset pärandit. Tema viimane film Peetrike Laanetagusel aga ulatab käe lastele.

See kogupere film on lugu väikese inimese looduse avastamise retkedest ja ümbritseva elurikkuse esmastest märkamistest. Peetrike on vaatajale justkui teejuht elust pulbitseva keskkonna juurde ̶ kõige avaramast ja üldisemast vaatest kuni kõige peenemate detailideni, kõige suurematest olevustest kõige väiksemateni. Vaataja leiab end tema silme läbi avastamas kõikvõimalikke imelisi olendeid rohurinde tasandil, taimedel, põõsastel ja taevaavarusse sirutuvatel puudel esmaavastuse üllatuse ja rõõmuga.

Vaatame filmi koos Rein Maraniga, kuulame tema mõtteid ning arutame, kuidas võimaldada paremini lastel loomupärast loodushuvi järgida.

Vaata lisaks: http://www.gaviafilm.ee/

 

ARNE ADER

Arne Ader on tuntud loodusfotograaf, kelle looming on rõõmustanud ja harinud paljusid inimesi. Olles lisaks koolitaja ja mitmete fotokonkursside hindamiskogude liige, oskab ta suurepäraselt ka maastiku nägemisest ja pildistamisest kõnelda.

Sündmuse raames on võimalus kuulata Arne Adra mõtteid ja soovitusi maastike ja eluslooduse vaatlemiseks ja jäädvustamiseks. Järgnevas töötoas-aruteluringis käsitleb ta Hiite kuvavõistluse varasemaid töid, mille näitel saab pildistamise aega, võttenurki ja kaamera seadeid meisterlikumaks lihvida.

Vaata lisaks:

Arne Adra loodud pildipank: http://www.loodusemees.ee/et/galeriid/kodumaal-rannates

 

MAREK LAIMETS

Marek Laimets on kogenud loodusretkede juht, kes on õpetanud Eesti vähetuntud paiku tundma ja armastama paljusid inimesi. Tema põhjalikult ette valmistatud retkedel on võrdselt olulised loodus, inimtegevuse jäljed ning maastikuga seotud pärimused ja rahvatarkused. Teadmiste edastamise kõrval pöörab ta tähelepanu keskkonna teadlikule tunnetamisele, pärimuse mõtestamisele ja seeläbi inimese vaimse ruumi avardamisele.

Sündmuse raames saab osaleda Marek Laimetsa juhitud näitlikul loodus-, pärimus- ja tunnetusretkel lähedalasuvasse Mägiste koopasse ja arutleda, kuidas selliseid sündmusi õpilastele korraldada.

Loe lisaks: http://soolemb.blogspot.com.ee/

http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/matkajuhilt-harrastajale-marek-laimets-saades-aru-negatiivsete-tunnete-absurdsusest-ja-nende-tegelikust-alguparast-jatamegi-nad-sinnapaika-ja-liigume?id=69646309

 

ESTER VAIKSAAR

Saaremaa Valjala kooli õpetaja Ester Vaiksaar on aastakümnete jooksul koos õpilastega kaardistanud ja uurinud kodukandi loodusikke pühapaiku. Pärimuse kogumine, kaartide jm andmete uurimine, pärimuspaikade ülesotsimine ja kirjeldamine, pildistamine, fotokonkurssidel ja –näitustel osalemine on oluline osa Valjala laste õue- ja kogemusõppest. Ühtlasi on antud hindamatu panus Valjala kihelkonna pärimuspaigad ei kaoks unustuse hõlma, vaid rikastaksid meie loodus- ja tähendusmaastikke.

Ester Vaiksaar Valjala põhikoolist, Ly Laanemets Lilli looduskoolist, Kaja Hass Ala põhikoolist jt õpetajad jagavad oma kogemusi ning arutavad, kuidas muuta maastikuga seotud pärandiõpe kõigile koolidele ja lastele paremini kättesaavamaks.

Vaata lisaks: http://2it.ee/kodukoht/puehapaigad/vohksa-noiakivi

http://opleht.ee/2016/04/hiite-koht-ei-ole-muuseumis/

 

PIKNE KAMA

Arheoloog ja Valga muuseumi direktor Pikne Kama kõneleb arheoloogia ja kohapärimuse seostest. Inimene on jätnud aastatuhandete jooksul maastikule nii nähtavaid jälgi (linnamäed, matuse- ja asulapaigad jt muistised) kui nähtamatuid jälgi (kohapärimus, uskumused, tavad jms). Üsna paljud arheoloogilistest muististest on leitud just kohapärimuse ehk kollektiivse kohamälu põhjal. Arheoloogilised leiud omakorda võivad aidata määrata kohamälu vanust ja järjepidevust.

Eesti muinasteadus on viimasel kümnendil sammunud edasi üsna pikkade sammudega. Pikne Kama ettekannet kuulates ja arutledes saame teada, kuidas seda teavet paremini õppetöösse kaasata.

Vaata lisaks Pikne Kama doktoritööd „Arheoloogiliste ja folkloorsete allikate kooskasutusvõimalused: inimjäänused märgaladel”:

https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/56305/kama_pikne.pdf?sequence=1&isAllowed=y

 

AHTO KAASIK

Ahto Kaasik on looduslike pühapaikade, rahvakalendri ja laiemalt kombestiku uurija ja tutvustaja, kes on köitva ja sütitava esinejana toonud rahvapärimuse paljudele inimestele lähemale. 2016. aastal ilmus tal raamat „Põlised pühapaigad“ ning 2017 „Pühapaikade teejuht“.

Looduslikud pühapaigad on meie pärandipaikade seas üks erilisemaid ja põnevamaid nähtusi. Hiied, silmaallikad, ristipuud jt põlised pühapaigad on tähenduslikult laetud ja olulised nii inimestele kui ka loodusele. Kuulame ja arutleme, kuidas seda pärandit märgata, uuesti mõtestada ning nooremale põlvkonnale edasi anda.

Vaata lisaks Hiiekoolide algatus: http://hiiepaik.ee/tegutse/hiiekoolid/

Päritud väärtuste ööpäeva korraldab Euroopa kultuuripärandiaasta raames Eesti Folkloorinõukogu. Eesti Folkloorinõukogu on (EFN) on valdkondliku keskseltsina folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Päritud väärtuste ööpäevad on osalejate poolt oodatud sündmuseks juba viimase paari aasta jooksul.

Olete oodatud registreeruma 3. juunini: https://docs.google.com/forms/d/1Z2v-ZtR-Paky5PeKen5uEO51Ju0v0EL3PJcBJxhCAfM/viewform?edit_requested=true

 

 

 

Kommenteerimine pole lubatud