PÄRITUD VÄÄRTUSTE ÖÖPÄEV 2022 VÕRUMAAL 11.-12. JUUNIL
2022. aastal viib Päritud Väärtuste Ööpäev meid Võrumaale, et toetada ja tutvustada Vana-Võromaa pärimuskultuuri – selle kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ning oskusi.
Põhisündmused toimuvad Rõuge vallas, Kiidi turismitalus, kuid 12. juunil sõidame üheskoos Triinu permakultuuri aeda Külaoru külas ning Teppo Lõõtsatalu Loosu külas.
Kes on sündmusele oodatud?
PVÖ on loodud neile, kes ei karda Võrumaasse armuda. Oodatud on kõik pärimuskultuuri austavad täiskasvanud. Õpitoad on ühtviisi harivad nii kohalike elanikele kui ka väljastpoolt tulijaile. Grupi suurus kuni 30 inimest.
Millal toimub?
11.-12. juunil 2022
Kus toimub?
Võrumaal, Rõuge vallas, Kiidi turismitalus
Kuidas ühistranspordiga kohale pääseb?
7.30-11.10 Lux Express (Tallinn-Võru)
11.20-11.50 Hansabuss (liin 140A Võru-Misso), tulla maha Rõuges
Palju maksab?
Osalustasu: 65 € täishind, 55 € EFN liige/(üli-) õpilane/pensionär. Osalustasu sisaldab õpitubasid, toitlustust, majutust ning saunakülastust. Osaluse tühistamisel alates 1.06 osalustasu ei tagastata. Registreerumine on avatud kuni 7. juunini.
KAVA
11. juuni
11.30-12.00 Saabumine, majutus Kiidi talus (Rõuge vald)
12.00-12.30 Lõunasöök
12.30-14.00 Jüva Sullõv „Keelejuttu võro keelen“ koos praktilise keeleõppega
14.15-15.45 Carmen Küngas „Võrumaa rahvarõivad“
16.00-17.30 Marju Kõivupuu „Surmakultuur ja Kagu-Eesti ristimetsad 21. sajandil“
17.45-19.15 Urmas Kalla „Võrumaa eri piirkondade regilaulu omapärast“ ning ühislaulmine
19.15-20.00 Õhtusöök
20.00-21.30 Eda Veeroja „Vana-Võromaa suitsusauna pärimusest“
21.30-… Sauna- ja lõkkeõhtu
12. juuni
6.00-8.45 Varahommikune Väravamäng Rõuge Ürgorus Meelika Hainsooga, teejuht Aigar Piho
8.45-9.30 Hommikusöök ja asjade pakkimine
9.30-11.00 Tarmo Noormaa “Teppo lõõtsa fenomen”
11.00-11.15 Pakime kõik asjad autodesse (tagasi Kiidile me enam ei tule)
11.15-11.45 Sõit Triinu permakultuuri aeda (Vastseliina kiriku juures – Karusoo talu, Külaoru küla)
12.00-14.00 Triin Guerrin “Võrumaa toitude õpituba”. Valmistame üheskoos kanepitempi, kiislat, kakurooga ning läätse-kruubi salatit.
14.00-14.30 Sõit oma transpordiga Teppo Lõõtsatallu, Loosu küla
14.45-15.45 Ekskursioon Teppo Lõõtsatalus
Kojusõit. Soovijatega sõit Võru bussijaama (5 min)
Bussid Võru-Tartu-Tallinn kl 16.15
Vaata toimunud sündmuse fotosid!
ÕPITOAD JA LÄBIVIIJAD
- Sulev Iva (Jüva Sullõv) „Keelejuttu võro keelen“ koos praktilise keeleõppega
Kaemiq võro keele kujonõmist läbi ao ja timä kotust tõisi kiili hulgah. Kõnõlõmiq tuust, kuis võro keelel täämbätsel pääväl lätt, koh ja ku palľo tedä pruugitas ja midä võro keele hääs viil vaia tetäq olnuq. Kaemiq lühkühe ka kiilt hinnäst: mink poolõst võro kiil eesti keelest tõistmuudu um ja mink perrä võro keele taad kuuldõh vai näteh kergehe ärq tund. Opimi esiq kah võro keeleh ütte-tõist ütlemä, kasvai mõnt lihtsät egäpääväst asja.
Vaatame võru keele kujunemist läbi aja ja tema kohta teiste keelte seas. Räägime sellest, kuidas võru keelel tänasel päeval läheb, kus ja kui palju seda kasutatakse ja mida võru keele heaks oleks veel vaja ära teha. Vaatame pisut ka keelt ennast: mille poolest võru keel eesti keelest erineb ja mille järgi võru keelt seda kuuldes või nähes kergesti ära tunneb. Õpime võru keeles ka ise ühte-teist ütlema, kasvõi mõnd lihtsalt igapäevast asja.
Sulev Iva on võru keeleteadlane ja kirjanik. Ta on edendanud võru keelt ja tänapäevast kirjaviisi, olnud üks eesti-võru sõnaraamatu autoritest ning võrukeelse aabitsa ja lugemiku autor, samuti üks võrukeelse Vikipeedia eestvedajaid. 2002. aastal kaitses Iva Tartu Ülikoolis magistrikraadi ja 2007. aastal doktorikraadi väitekirjaga “Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem“. Praegu töötab ta Tartu Ülikoolis lõunaeesti keele ja kultuuri lektorina ning Võro Instituudi teadurina.
- Carmen Küngas „Võrumaa rahvarõivad“.
Räägime Vana- Võromaa 8 kihelkonna rahvarõivastest, eripärast, seotusest naaberrahvastega. Praktiku ja käsitöölisena huvitavad Carmenit eriti mustrid ja kirjad, nende võimalik tähendus ja lugu. Rahvarõivaid on kõik ju näinud, vähem teatakse miks ja kuidas erinevaid esemeid kanti, milline oli rõivaste semantiline tähendus. Räägime valmistamisest, töövõtetest, kandmisest, eraldi laste, naiste ja meeste rõivastest.
Carmen Küngas on Lõuna-Eesti juurtega käsitöömeister, kes on elukutselt naiste- ja meesterõivaste konstruktor. Kui ta 2004. aastal juhuslikult oma esimest rahvarõivaste komplekti valmistama hakkas, oli edasine elutee otsustatud. 2011. aastal lõpetas Carmen Tartu Rahvarõivakooli ning hobist sai töö. Väga suure osa oma ajast veedab ta Eesti Rahva Muuseumis vanu esemeid ning arhiivimaterjale uurides.
- Urmas Kalla „Võrumaa eri piirkondade regilaulu omapärast“ ning ühislaulmine
Õpitoas on meie vaatluse all eri piirkondade omapära mõjutav ühisosa naabrusega: Tartu-, Mulgi- ja Setomaaga, Lätiga; mitmehäälsus Vana-Võromaa idaosas ja burdooniga kahehäälsus lääneosas; mõnele kihelkonnale eriomased viisitüübid ja rütmiskeemid; teatud tavandilaulude (kiigelaulud, jaanilaulud) säilimine kindlas piirkonnas; ülevõrumaalised nähtused (refräänidega laulud, sealhulgas mardi- ja kadrilaulud, lõikuslaulud, kaasitused); tervel Vana-Võromaal tuttavad lauluviisid.
Urmas Kalla on oma elu pühendanud võru keele hoidmisele. Teda peetakse võru keele ja kultuuri üheks parimaks tundjaks ja pühendunuimaks hoidjaks. Teda võib näha-kuulda rahvakultuuriüritustel regilaulu eest laulmas, tema õlgadel on olnud rahvamuusikatöötluste festivali „Mooste Elohelü“ kohustusliku laulu leidmine. Urmas Kalla on andnud välja raamatud „Võru-eesti eksitussõnaraamat“ ja „Võrukeelseid vanasõnu“. Praegu töötab ta Võro Instituudis võru keele spetsialistina.
- Marju Kõivupuu „Surmakultuur ja Kagu-Eesti ristimetsad 21. sajandil“
Räägime igavikulistest teemadest, millega me puutume kokku varem või hiljem, sest elu see on ajalik ning meie mälu ja tänane maailm tugineb paljuski varem elanud inimeste mõtetele, sõnadele ja tegudele. Matusekombed on osa inimkultuurist, osa kultuurpärandist nagu näiteks Kagu-Eesti ristipuud. Kuid need on ka kalmistupäevad, oskus pidada peiesid, lahkunut mälestada, leinajatele kaastunnet avaldada, kalmistul käituda…
Marju Kõivupuu on folklorist ja kultuuriloolane ning Eesti silmapaistvaim pärimuskultuurivaldkonna eestkõneleja. Tema sulest on ilmunud suurel hulgal väärtuslikke trükiseid: „Meie pühad ja tähtpäevad“, „Hinged puhkavad puudes“, „Eestlase eluring“, „Loomad eestlaste elus ja foklooris“, „Pärandiaabits lastele ja suurtele“ ja palju muud. 2002. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi teemal „Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel“. Praegu töötab ta Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste Instituudi vanemteadurina.
- Eda Veeroja „Vana-Võromaa suitsusauna pärimusest“
Mooska talu perenaisele Eda Veerojale meeldib koguda, süstematiseerida, jagada, vahendada ja edendada suitsusaunaga seotud oskusi, kombeid, teadmisi ja tegemisi. Suitsusaunas käimine pole lihtsalt pesemine, see on terve maailm, mis hõlmab teadmisi kütmisest, vihtlemisest, saunasõnadest ja paljust muust. Saun on olnud alati püha koht, mis lähedalt seotud inimese elukaarega, eriti sünni ja surmaga.
Eda Veeroja on Haanjamaa Mooska talu perenaine, kes on aastaid jaganud nii noortele kui täiskasvanud huvilistele oma teadmisi traditsioonilisest suitsusaunast. Ta on viinud sel teemal läbi hulgaliselt erinevaid töötubasid ning loenguid. Eda Veeroja huvi ja armastus suitsusaunapärimuse vastu on olnud nii suur, et tema algatusel lisati 2014. aastal suitsusaun ka UNESCO kultuuripärandi nimistusse.
- Triinu Guerrin “Vanu ja uusi Võrumaa toite”
Võru kultuuriruumis nagu teisteski põliskultuurides on alati toidul olnud oluline koht, mida näitab kasvõi ütlus “Leeväkene, soolakõnõ – maailma kinnipidäjä”. Toidu töötoas tuletamegi meelde meie esimest leiba ehk odrakakkusid ning leivakõrvast nagu kanepiteradest valmistatud määre ehk temp. Seda viimast teeme koos osalejatega. Kindlasti maitseme kurikuulsat kiislat ehk kaerakilet, mida paljud mäletavad kui maitsvat toitu, teised aga ei taha seda enam eluski suu sisse võtta. Et õpituba toimub Triinu permakultuuri aias, siis on see ka igati sobiv koht, et rääkida, kuidas Võrumaal kasvanud taimed on mõjutanud siinse köögi eripära. Vanasti oli Võrumaa näiteks läätsekasvatuse piirkond, ja läätsedest valmistamegi koos osalejatega salatit.
Triinu Guerrin on inimene, kes on rajanud Vastseliina lähistele oma permakultuuri aia, sest teda huvitab terviknägemus maaharimisest, inimeste ja looduse koostöö, toidu kasvatamine, ja selle säilitamise erinevad viisid. Päritud Väärtuste Ööpäeval kõneleb ta kohalikust toidukultuurist ja selle arengust ning valmistab koos osalejatega üheskoos süüa: kanepitempi, kiislat, kakurooga ning läätse-kruubi salatit.
- Meelika Hainsoo “Varahommikune Väravamäng”
Väravamäng on kummardus varalahkunud muusikule Jaak Johansonile, kelle eestvedamisel toimunud väravamängudel võeti ette rännakuid regilauluilmadesse Tallinna vanalinnas või kaunitel loodusmaastikel jalutades. Läheme Kiidi turismitalu peremehe Aigar Piho juhtimisel varahommikusse Ööbiku ürgorgu ning paneme selle laulust rõkkama. Maalilisi pilte aitab regilalude keelde tõlgendada Meelika Hainsoo.
Meelika Hainsoo on rahvalaulude esitaja ja õpetaja, kes mängib ja õpetab ka rahvapärast viiulit ning hiiu kannelt. Meelikat paeluvad võrdselt nii arhailised regilaulud kui uuemad lugulaulud, tema eriline armastus ja tähelepanu kuulub aga laulumängudele. Praegu töötab ta Valga Muusikakoolis õpetajana. - Tarmo Noormaa “Teppo lõõtsa fenomen”
Võrumaal öeldakse, et August Teppo lõõtsa kõla «pand vere kiima ja jala tatsuma». Paljud meistrid on püüdnud seda jäljendada, kuid edutult. Milles siis seisneb Teppo valmistatud pilli erilisus?
Võrumaa mees Tarmo Noormaa on tuntud ja tunnustatud pärimusmuusik, kes hoiab au sees ja elus lõõtsamängimise traditsiooni. Ta on kaitsnud 2005. aastal Viljandi Kultuuriakadeemias diplomitöö teemal „August Teppo ja tema lõõtspill“. Alates 2013. aastast töötab ta Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhatajana.
TOETAJAD
Päritud Väärtuste Ööpäeva toimumist toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.