Pärimus ei ole ainult minevikus sorimine, vaid oluline osa riigi julgeoleku kindlustamisel. Keele, murrete, kommete, laulude, tantsude, oskuste, lugude, mälestuste ja muu vaimse ning ainelise pärandi kaudu kanduvad edasi teadmised sellest, kes me oleme ja millised väärtused meid ühendavad. Tugev kultuuriline identiteet loob ühiskonnas suurema usalduse, ühtekuuluvustunde ja valmisoleku ühiselt tegutseda. See jällegi aitab hoida ühiskonda stabiilsena ka muutuste ja kriiside ajal.
Pärimuskultuur ei pärandu 21. sajandil enam tingimata iseenesest edasi vanemalt põlvelt nooremale, vaid eeldab pädevate õpetajate, sobivate keskkondade ning võimaluste olemasolu.
Pärimusõppe ümarlaud tõi esile kitsaskohad ja edulood
21. septembril toimus Eesti Folkloorinõukogu ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel pärimusõppe kaardistamise ümarlaud. Kohaletulnud organisatsioonide esindajad tegid ülevaate sellest, kas ja kust nemad valdkonda puudutavad andmeid hangivad, kas see on piisav, pädev ja ülevaatlik ning millest tuntakse puudust.
Kokkuvõtvalt tõdeti, et olemasolevad andmed on killustatud eri registrite, organisatsioonide, võrgustike vahel, segadust tekitab eri terminite kasutus. Just seetõttu ei ole võimalik saada terviklikku pilti pärimusõppe ulatusest, kättesaadavusest, piirkondlikust jaotusest, arengusuundadest ega jätkusuutlikkusest.
Päeva lõpus tutvustasid Rakvere Reaalkooli pärimusõpetuse uuringut ja Virumaa lasteaedade pärimusõppe arendamisega seotud tegevusi Sirli Vahula ning Marge Lepik Viru Instituudist. Kõlama jäi tõsiasi, et pärimust ei õpeta paberilt, vaid saadav kogemus peab olema kõikide meeltega tajutav. Pärimusel on lõhn, maitse, helid, värvid, mustrid, emotsioonid ja palju muud. Pärimus on parim vahend, mille abil õpetada suhtlemis- ja koostööoskust, harjutada märkamatult keskendumis- ja tähelepanuvõimet, koordinatsiooni, loovust ning huumorimeelt.
Saaremaa Riigigümnaasiumis kasutusel olevast e-õppematerjalist ja Saarluse kompassist tegi ülevaate Merit Karise. Süda hõiskab, kui selgub, et on koole, kus koolitükid saavad tehtud ka mööda saart ringi liikudes – kalu rookides ja meremeeste jutte kuulates. On ju kooliõppe üks peamisi eesmärke valmistada lapsi ette kohtumiseks reaalse elu ja inimestega.
Tegu oli esimese, kuid kindlasti mitte viimase ümarlauaga, et kaardistada pärimusõppe olukord Eestis ja toetada valdkonna arengut. Oma ajusid ragistasid Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Viru Instituut, Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Sirli Vahula ja Merit Karise.
Muljed pani kirja Kristi Pumbo
Comments are closed.