Võrgustiku arendamise etapid

KURAATORITE VÕRGUSTIKU ARENDAMISE ETAPID

I ETAPP

1. Individuaalsed arenguvestlused

Eesmärgiks oli selgitada välja olemasolevate kuraatorite oskused, võimalused ning vajaminevad ressursid, samuti tahe kuraatorina (mitte)jätkamiseks ning see, mis igaüht neist motiveerib folkloorikuraatorina tegutsema ja milline on neile kõige omasem tunnustamise viis. Aprillis-mais toimus 15 arenguvestlust, igast maakonnast ühe folkloorikuraatoriga. Neist selgus järgmist:

• enamus maakondade puhul tundub end õigustavat tuumiku loomise vajadus – juba mõte sellest motiveerib seniseid kuraatoreid enim ja annab uut hingamist;
• väga paljud kuraatorid näevad oma seniste õnnestumistena kõike aktsiooniga “Hakkame santima!” seonduvat. Nimetatud aktsioon on Folkloorinõukogu seadnud viimased aastad neile kindlad ootused, pakkunud kindlaid võimalusi, aga samas andnud vabad käed konkreetse ettevõtmise raames, see tegevus on regulaarne ja järjepidev, võimaldab olla loominguline ja mänguline;
• enamus kuraatoreid on tundnud läbipõlemist ja peamiselt on selleni viinud asjade kuhjumine ja ebaselged ootused;
• kuraatorid vajavad regulaarseid kokkusaamisi, mis neid innustaksid, ja et nad tunneksid vabatahtliku töö puhul suuremat seotust organisatsiooniga. 

Arenguvestluste tulemusel oleme leidnud uusi inimesi vähemalt pooltes maakondades, kellest mitmed ka juba kuraatorite arenguseminaril osalesid (nt Viljandimaalt, Valgamaalt, Saaremaalt, Hiiumaalt, Järvamaalt, Raplamaalt).

2. Virtuaalsed koosolekud ja koolitusampsud

Kord kuus toimuvad koolitusampsud pakuvad tulenevalt arenguvestluste tulemustest kuraatoritele tuge ja teadmisi erinevate olukordade lahendamisel, aga ka isiklikus arengus. Seni on toimunud kaks koolitust:

• 24. aprill 2023: psühholoog ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa rääkis tööõnnest pingeliste aegade kiuste, sh muutunud tööfilosoofiast ja enesejuhtimise meetoditest (45 minutit);
• 22. mai 2023: psühholoog ja Peaasi vaimse tervise esmaabi strateegiline juht Gea Ashilevi rääkis tööstressist ja läbipõlemise ennetamisest (60 minutit). Kuraatorid said teada, kuidas tulla tööstressiga toime ja ennetada läbipõlemist, millised on läbipõlemise faasid ja kuidas ohumärke ära tunda. Õppisime üheskoos erinevaid meetodeid, mida igaüks saab ise oma vaimse tervise hoidmiseks ja stressi vähendamiseks kasutada.

Koolitustele järgnenud koosolekud (27. märts, 24. aprill, 22. mai ja 24. juuli) on andnud võimaluse saada teada, kuidas on Saaremaal iseeneslikult tekkinud folkloorikuraatorite tuumik – kuidas see ise korraldub ja mil moel toimetatakse. Samuti oleme seadnud iga järgneva kuu ühiseid eesmärke, uutel liitujatel on olnud võimalik saada aimu folkloorikuraatorite tegemistest ja kõigil on olnud võimalus vabas vormis peegeldada, mis hetkel oma kogukonnas teoksil, millised mured ja rõõmud silma ning hingele jäänud. Virtuaalsetest koolitusampsudest on olemas esitlused.

3. Arenguseminar 16.-17. juuni Ruunaveres

Seminari eesmärk oli:

• määratleda oma tegevuspiirkond detailsemalt. Kaardi värvimisega tekkis sedasi selgem pilt, millised alad Eestis on täna veel katmata;
• mõtiskleda pärimuskultuuri ökosüsteemi üle ja joonistada see paberile: mõelda, mis on see tegur, mille eemaldamisega terve süsteem kokku kukuks (peamiselt joonistusid sellest välja inimene ja kogukond; elanike baasvajadused, mis neid kohalikus kogukonnas hoiaksid; oma riik ja rahvas, kelle pärimust alal hoida);
• kaardistada peamised probleemid ja leida teiste kuraatoritega neis ühisosa;
• tuua välja toimivaid ja häid praktikaid igast kogukonnast (see inspireeris mitmeidki ka oma paigas sarnaste asjadega jätkama);
• leida kohti, kuidas Folkloorinõukogu saaks kuraatoreid ja kogukondi keskselt toetada ning arendada;
• pakkuda ideid, mida ja kuidas oma kohalikus kogukonnas kaardistada, milliseid meetodeid kasutada.

Kahepäevase koolituse viis läbi projektipartner Martin A. Noorkõiv Kultuuri ja Teaduse Sihtasutusest Domus Dorpatensis.

II ETAPP

1. Virtuaalsed koosolekud ja koolitusampsud

Kord kuus toimuvad koolitusampsud pakuvad tulenevalt arenguvestluste tulemustest kuraatoritele tuge ja teadmisi erinevate olukordade lahendamisel, aga ka isiklikus arengus. II vahearuande perioodil toimus kolm koolitust:

• 28. august 2023: hariduspsühholoog Grete Arro rääkis motivatsioonist – mis seda pärsib, mis toetab? Kuidas kasutada motivatsiooniga seotud teadmisi töös kogukondadega? (45 minutit);
• 25. september 2023: koolitaja Terje Tamm rääkis harjumustest ja ajajuhtimisest (60 minutit). Kuraatorid said teada, mis on nende suurimad ajaröövlid, kuidas võiks aega planeerida ning milliseid enesemotiveerimise meetodeid seejuures kasutada, mida just enda kasuks tööle panna. Samuti oli juttu harjumustest ja nende muutmisest;
• 23. oktoober 2023: kirjanik ja koolitaja Eia Uus rääkis lugude jutustamisest selle kõige laiemas tähenduses: mida kuulaja vajab, kes seda andma peab ja kuidas, mida vältida, et olla veenev.

Koolitustele järgnenud koosolekud (28. august, 25. september ja 23. oktoober) on andnud võimaluse arutleda, millist mõju kogukondadele on avaldamas regionaalse kultuuritegevuse toetusmeetme kadumine ning mis on need asjad, olukorrad ja nähtused ühiskonnas, kus kuraatorid tunnevad, et Folkloorinõukogu võiks võtta või omada seisukohta (nii riiklikul kui kohalikul tasandil) – kas ja kuidas aitaks see kuraatoreid oma töös võrgustikega? Lisaks panime paika kohalike tasandi kohtumiste eesmärgid ja võimaliku ülesehituse, mida järgida.

Samuti oleme seadnud iga järgneva kuu ühiseid eesmärke, uutel liitujatel on olnud võimalik saada aimu folkloorikuraatorite tegemistest ja kõigil on olnud võimalus vabas vormis peegeldada, mis hetkel oma kogukonnas teoksil, millised mured ja rõõmud silma ning hingele jäänud.

2. Juhatuse arenduskoolitus 27.-28. september Pärnus

Koolitusel:

• sõnastasime täpsemad juhatuse ootused folkloorikuraatoritele;
• vaatlesime erinevaid vabatahtlike võrgustike tüüpe ja püüdsime selgeks teha, millisega folkloorikuraatorite kontekstis edasi minna, sh kirjeldades iga nende puhul nii kuraatori enda rolli ja ülesanded kui ka Folkloorinõukogu juhatuse rolli;
• lõime algelise folkloorikuraatori „profiili“, millele hakata üles ehitama ametijuhendit;
• omandasime teadmisi vabatahtlike võrgustike ja inimeste juhtimisest ning motiveerimisest, et edaspidi suunata oskuslikumalt maakondlike folkloorikuraatorite tegemisi ja neid oma töös toetada;
• käisime läbi punktid, mida Folkloorinõukogu peab tegema teekonnal huvikaitseorganisatsiooniks kasvamisel ning arutlesime, milline on folkloorikuraatorite roll kohaliku ja üle-eestilise tasandi huvikaitsel.

Kahepäevase koolituse viis läbi projektipartner Martin A. Noorkõiv Kultuuri ja Teaduse Sihtasutusest Domus Dorpatensis.

3. Kohalike võrgustike kokkusaamised, Folkloorinõukogu külastused maakondadesse

II vahearuande perioodil alustasime kohalike võrgustike kokkusaamistega. Folkloorikuraator saab otsustada, kas see on maakondlik kuraatorite tuumik, ühe valla- või maakonnapõhine pärimushuviliste seltskond vms. Oluline on olnud mõelda, et see ei ole ühekordne kokkusaamine, vaid sellest võrgustikust peaks olema abi ka edaspidi: kaardistamiseks, esindamiseks, lahenduste leidmiseks jne. Toimusid kaks kohtumist:

• 26. oktoober Lääne-Virumaal;
• 17. november Läänemaal.

Võrgustike kohtumiste järel lõime koduleheküljele ka eraldi alalehe, kuidas Folkloorinõukogu juures vabatahtlikuna kaasa lüüa, sh kuidas kohalike pärimusvõrgustikega liituda: https://folkloorinoukogu.ee/tule-vabatahtlikuks/

III ETAPP

1. Virtuaalsed koosolekud ja koolitusampsud
Kord kuus toimuvad koolitusampsud pakkusid tulenevalt arenguvestluste tulemustest kuraatoritele tuge ja teadmisi erinevate olukordade lahendamisel, aga ka isiklikus arengus. Viimasel vahearuande perioodil toimus viis koolitust:

• 27. november 2023: Tallinna Ülikooli õppejõud Katrin Karu rääkis võrgustike ja kogukondade loomisest ja jätkusuutlikkusest – mille poolest need erinevad, millised on võrgustike liikmete ootused ja moderaatorite ülesanded võrgustike loomisel, milline on kasu organisatsioonile või piirkonnale?
• 29. jaanuar 2024: aja- ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann rääkis, kuidas viia läbi tulemuslikke kokkusaamisi, et tekiksid arutelud, inimesed panustaksid aktiivselt ja sünniksid lahendused;
• 26. veebruar 2024: Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht ja läbirääkimiste õppejõud Miriam Tõnismägi rääkis erinevatest läbirääkimise olukordadest: kuidas läheneda, mida saab ette valmistada ja kuidas oma eesmärgini jõuda;
• 1. aprill 2024: ERRi Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk rääkis, mida iga kuraator saab teha, et olla meedias nähtav;
• 29. aprill 2024: Leevaku küla kogukonna eestvedaja Kairi Kasesaru rääkis, mis on olnud nii kogukonna käimalükkamisel kui töös hoidmisel vältimatud sammud, kuidas hoida kogukond kõigile avatud, mis aja pärast hakkab nägema tulemusi ja milline on selle kõige juures eestvedaja roll.

Koolitustele järgnenud ja eraldi toimunud koosolekud (27. november, 18. detsember, 29. jaanuar, 26. veebruar, 25. märts ja 29. aprill) on andnud võimaluse arutleda, kes tegutsevad folklooriliikumises ja mis neid iseloomustab; saada ülevaade toimunud kohalike võrgustike kohtumistest; mõtiskleda, kuidas minna võrgustiku arendamisega edasi pärast Aktiivsete Kodanike Fondi toetuse lõppu; ja teha ettepanekuid, kuidas parendada kuraatorite tööd ning kohvihommikute ülesehitust.

Samuti oleme seadnud igaks järgnevaks kuuks ühiseid eesmärke, uutel kuraatorite võrgustikuga liitunutel on olnud võimalik saada aimu folkloorikuraatorite tegemistest ja kõigil on olnud võimalus vabas vormis peegeldada, mis hetkel oma kogukonnas teoksil, millised mured ja rõõmud silma ning hingele jäänud.

2. Folkloorikuraatorite arenduskoolitus 8.-9. aprill Tartus

Koolitusel:

• tutvustasime kuraatoritele vabatahtlike võrgustike struktuuri ja leppisime kokku esimesed sammud, millest alustada;
• vaatlesime tegureid, millest sõltub vabatahtlike motivatsioon ja milline on kuraatorite roll selle juhtimisel ning millised on meeskonna toimimise alused;
• kaardistasime erinevaid folklooriliikumisega seotud osapooli, keda on vaja mõjutada, et kohalik pärimuskultuur oleks elujõuline;
• arutlesime, kuidas põimida erinevaid pärimuspõhiseid teemasid hariduses;
• kuulsime, millist rolli mängib eestvedaja kirglikkus ja vaimne tasakaal selles, et olla kellegi teise jaoks eeskuju.

Kahepäevase koolituse viis läbi projektipartner Martin A. Noorkõiv Kultuuri ja Teaduse Sihtasutusest Domus Dorpatensis, lisaks koolitas ühel päeval arengutreener ja pärimusmuusik Sandra Sillamaa.

3. Kohalike võrgustike kokkusaamised, Folkloorinõukogu külastused maakondadesse

Projekti viimases etapis jätkasime kohalike võrgustike kokkusaamistega. Mitmes maakonnas toimus juba mitmes kohtumine. Eesmärk oli tegeleda hetkeolukorra kaardistamisega, seada ühiseid sihte edaspidiseks ja selekteerida välja isikud, kellest võiks moodustuda kuraatori ümber tuumik. Kuraatoritele on olnud üllatuseks, et kohtumistest on osa võtnud suur hulk huvilisi, pärimust peetakse oluliseks ja selle heaks soovitakse oma abikäsi ulatada. Oleme pidanud oluliseks jätta kogukondadele vabaduse otsustada, mis on nende jaoks oluline ja prioriteetne.

Toimus 13 kokkusaamist:

• 6. detsember 2023 Lääne-Virumaal
• 17. jaanuar 2024 Jõgevamaal
• 1. veebruar 2024 Lääne-Virumaal
• 11. märts 2024 Saaremaal
• 13. märts 2024 Järvamaal
• 19. märts 2024 Pärnumaal
• 21. märts 2024 Raplamaal
• 27. märts 2024 Lääne-Virumaal
• 4. aprill 2024 Ida-Virumaal
• 10. aprill 2024 Põlvamaal
• 15. aprill 2024 Võrumaal
• 18. aprill 2024 Järvamaal
• 25. aprill 2024 Lääne-Virumaal

Eesti Folkloorinõukogu kuraatorite võrgustiku arendamist toetasid aprill 2023 – aprill 2024 Aktiivsete Kodanike Fond ja Avatud Eesti Fond / Open Estonia Foundation.