2017 Mustjõel

Kaunil Kõrvemaal Mustjõe kõrtsitalus toimus 8. – 9. juunil Päritud väärtuste ööpäev.

Päritud väärtuste ööpäeval toimuvad silmapaistvate isikute juhendamisel pärimuskultuurialased arutelud ja vestlusringid. Üheskoos uuritakse eesti rahvuskultuuri avaldumisvorme ja tänapäeva ühiskonnale aktuaalseid teemasid.

Sel aastal on fookuses inimese suhetering. Perepärimuse, regilaulude ja rahvajuttude põhjal heidetakse pilk eelnevate põlvkondade elukogemusse ja väärtussüsteemi, mille paistel analüüsitakse oma argikonteksti.

Päritud väärtuste ööpäeva korraldajad usuvad, et päritud väärtuste abil saab elu muuta õnnelikumaks ja tasakaalukamaks, olles kontaktis nii iseenese kui oma keskkonnaga.

Noorematele osalejatele tutvustab pärimusteemasid Eesti Folkloorinõukogu Noortekoda, kes viib läbi traditsiooniliste rahvamängude ja käsitöövõtete töötubasid, neile toovad vaheldust rahvajutu ning rahvalaulutoad.

Eesti Folkloorinõukogu jaoks on Päritud väärtuste ööpäev üks 2017. aasta tippsündmustest, millega tähistada oma 25. aastapäeva.

Päritud väärtuste ööpäeva kava

1. juuni

kell 11 saabumine Mustjõele
kell 12 avamine
kell 12.15 Tiiu Jaago (Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule dotsent) „Suhtemustrid regilauludes ja elulugudes“
kell 14 lõunasöök
kell 15 Merili Metsvahi (Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur) „Naise ürgne vägi“
kell 17 Jaak Johanson (näitleja ja pärimusmuusik) „Mehe peidetud tundeilm“
kell 19 õhtusöök
kell 20 Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur) „Kirg ja armuloitsud eesti rahvapärimuses“
kell 22 Vahur Saarnits (metsamees Võrumaalt) „Juurtest latva: suguvõsa jõud ja tarkus“

2. juuni

südaöö saun, laulud ja jutuajamised
päikesetõus Tõnu Talimaa (Arhailiste Traditsioonide Keskuse juht) „Millest kõnelevad puud?“
kell 8 hommikusöök
kell 9 Hasso Krull (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriteooria lektor) „Ka loomadel on oma keel…”
kell 11 tagasiside
kell 11.45 lõpetamine
kell 12 lahkumine Mustjõe Kõrtsitalust

Tagasivaade

8.-9. juunil toimus kaunis Kõrvemaa nurgakeses Mustjõe kõrtsitalus Päritud väärtuste ööpäev. Külalised tulid kokku üle kogu Eesti, kokku 40 pead. Ühe ööpäeva jooksul võtsid sõna Eesti pärimuse asjatundjad ja praktikud, kelle juhendamisel mõtestati inimese suheteringi folkloori taustal. Eesti Folkloorinõukogu tähistas sündmusega 25 tegutsemisaasta täitumist.

Suhetering meie ümber
Pärimus kõneleb oma kandjate maailmast. Sellesse on põimitud teadmised, oskused ja elukogemus, hääled möödunud ajast ja ruumist. Tänane elu on hoopis midagi muud kui kümme, viiskümmend või sada aastat tagasi. Pärimus kannab aga jälgi veelgi kaugematest päevadest. Nende aegade hela annab meile teada, kust me tuleme. Nüüd on ühiskond kujunenud ümber indiviidi, külades lugesid aga pere-, sugu-, ja hõimkondlikud suhted. Kui varasemalt elas inimene loodusjõudude mõjuväljas, siis praegu on paljud sulgenud ennast linnadesse ning ilm mõjutab meie igapäevaelu pigem emotsionaalselt. Oleme unustanud, et kunagi kõneleti ka puude ja kividega. Suhetering on muutunud, ometi ei saa tänagi ilma teisteta, ilma pidemeta, ilma juurteta tekib peataoleku tunne. Tulime Mustjõele kokku selleks, et seda habrast sidet kinnitada ja õppida suheteringi tunnetama oma eelkäijate kombel. Uurima, kas midagi sellest saab ümber kanda ka tänapäeva.

Akadeemiast püstkotta
Pärimusteemalised arutelud toimusid kõrtsitalu erinevates nurgakestes ja neid seal leidub. Tartu Ülikoolist tulid Tiiu Jaago ja Merili Metsvahi, kellest esimene rääkis regilaulude ja elulugude põhjal sugulaste vahelistest ning kogukondlikest suhetest ja nende muutumisest, teine aga sellest, kui olulist rolli on naine Eesti kultuuriloos mänginud. Reet Hiiemäe Eesti Kirjandusmuuseumist avas armastuse teemat ning kindlasti läks paljudele korda põhjalik ekskurss armumaagiasse. Šamaan Tõnu Talimaa jagas nõu, kuidas häälestada end nii, et saada kontakt loodusega. Teda täiendas Hasso Krull Tallinna Ülikoolist, kes muistendite ja müütide kaudu tõi välja loomadega suhtlemise võimalikkuse. Videvikus arutlesime Võrumaa metsamehe abil, kelleks oli Vahur Saarnits, milline on suguvõsa roll selles, kelleks oleme kujunenud täna. Teemade ring oli lai, täiendasime oma teadmisi ja vahetasime kogemusi. Samuti täiendas Raadio Ööülikool oma helisalve.

Ring saab täis
Päritud väärtuste ööpäeva viimine Mustjõe kõrtsitallu näitab, et akadeemiline arutelu võib toimuda keset metsa. Palkseintega tared, püstkojad, suitsusaun ja männipuude salu olid kunagi pärimuse loomulik keskkond, on ka nüüd. Mustjõe peremehel on idee, kujutlusvõime ja oskus luua vägev talukompleks. Ilma naelteta ehitatud maja, metsavenna punker, majakene kanavarvastel ja parklas autode vahel ringi jalutavad hobused kujundasid õige meeleolu. Õppimine on kehaline protsess, keha mäletab, suu seletab. Perenaine toitis ja kattis näljaseid ja väsinuid, hetk tundus pikk kui igavik, ööpäevas oli rohkem kui 24 tundi. Uks teise maailma, mille aitas avada ja sulgeda väravamäng ööpäeva alguses ja lõpus.

Mööda ilma laiali
Hea on teada, et Mustjõe kõrtsitalu väravast astusid laia ilma seltskond, kellel on seljataga ööpäeva jagu muljeid, tundeid, avastusi ja rõõmu. Pärimus elab siis, kui seda üksteisega jagatakse, see elab südamest südamesse ja suust suhu. Südamest, sest meie juuri puudutades paneb teeb pärimus peopesad soojaks. Ta muutub aja jooksul, kuid pärimuse jõud ongi tema mitmekesisuses. Kui vaja, tuleb traditsioone ise luua, olla millegi uue alguseks, pidades meeles vana. Päritud väärtuste ööpäeval sõlmiti nii mõnedki sõprussidemed ja leiti jõudu edasi minekuks. Veel pidamata vestluste ja sündimata mõtteviljade kaudu puudutab ööpäev veel paljusid. Nii mõnigi veetis Mustjõe kõrtsitalus ühe suve armsaima, sügavaima ja südamlikuma päeva ja loodan, et järgmisel aastal on see jälle nii.

Vaata Päritud väärtuste ööpäeva fotogaleriid.

Jaan Sudak, Päritud väärtuste ööpäeva projektijuht