logo
 

RAHVUSKULTUURIDE PÄEVAD 2025

RAHVUSKULTUURIDE PÄEVAD 2025

MAROKO TOIDU TÖÖTUBA

25. september kell 17.30-20.30
Rahvaülikooli õppeköögis (Estonia pst 5a, Tallinn)

  • Osalejate arv kuni 10 inimest
  • Hind  osaleja kohta 20 €
  • Koha töötoas tagab registreerumine >> ja osalustasu maksmine

Maroko köök on rikkalik segu araabia, berberi, andaluusia, juudi ja vahemere mõjutustest, mis tuntud oma julgete maitsete, värviküllasuse ja vürtside (safran, köömned, kaneel, ras el hanout) poolest. Toite jagatakse tihti üksteisega, tugevdades seeläbi perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid. Maroko toidu südameks on lambalihahautis (tagine), kuskuss ja värske leib, samas on keskesel kohal ka tee. Maroko köögis valmiv on enamat kui lihtsalt toit – see on külalislahkuse, identiteedi ja pärandi väljendus. Ka toidutegemist nähakse jagatud rituaalina, mis aitab kokku tuua põlv- ja kogukondi.

Maroko toidu töötoas valmivad: tektouka, hakkliha ja muna tagine, datlipallid ja münditee.

Loe õptoas valmistavate toitude kohta lähemalt >>
  • tektouka –  värskendav Maroko salat röstitud paprikatest ja tomatitest, mida on õrnalt maitsestatud oliiviõli ja vürtsidega;
  • hakkliha ja muna tagine – selles traditsioonilises Maroko roas kohtab veise- või lambahakkliha, mis valminud aeglaselt vürtsikas tomatikastmes, kõige peal õrn “uputatud” muna. Tagine’i serveeritakse tavaliselt tulikuumana savinõus, tuues lauda oodatud soojust ja maitset;
  • datlipallid – datlitest maius, mida on veeretatud kookoshelvestes, purustatud mandlites või šokolaadis;
  • münditee – seda ikoonilist Maroko rahvusjooki valmistatakse rohelisest teest, värskest mündist ja suhkrust. Kuid tee pole vaid niisama joomiseks – sellega käib kaasas tseremoonia, mis sümboliseerib külalislahkust ja jagatud hetki, ning tee kõrvalt ei puudu tavaliselt ka pähklid või maiused.

Maroko toidu töötuba juhendab maroko kultuuri edendaja, taekwondo treener ja toiduentusiast Badr Eddine Lamdaghri Alaoui.

Loe juhendaja kohta lähemalt >>

Ta saabus koos eestlannast abikaasaga Eestisse 14 aastat tagasi, vahetult enne esiklapse sündi. Kuigi ta on varasemalt õppinud juurat ja töötanud suurtes rahvusvahelistes firmades nii Marokos kui Araabia Ühendemiraatides, otsustas ta just perekondlikel põhjustel kolida Eestisse ning pühenduda siinse maroko kogukonna ühendamisele. Sellest ajast alates on ta rajanud Sauele taekwondo klubi, juhtinud erinevaid kultuuriprojekte ja loonud mitmeid algatusi Maroko traditsioonide tutvustamiseks – seda ennekõike toidu ja hariduslike tegevuste kaudu. Täna juhib Badr Eestis Maroko kultuuriseltsi Dar Almaghreb.

ASERBAIDŽAANI PÄRIMUSE PÄEV

27. september 2025 kell 10-21
Tallinna Rahvaülikooli Vanalinna maja (Vene tn 6, Tallinn)

10:00-10:45 Aserbaidžaani muinasjutud lastele

Muinasjutud peegeldavad iga rahva kombeid, traditsioone, ajalugu ja kultuuri. Jutustame teile rikkaliku kultuuripärandiga Aserbaidžaanist pärit loo – “Neitsitorni legend”, mille kaudu tutvute Bakuu sümboliks peetava Neitsitorniga ning kuulete ühte sajast selle kohta loodud muistendist. Sobilik lastele vanuses 8-14 aastat, eesti keeles.

Muinasjutte jutustab Sanam Aliyeva.

Loe muinasjutuvestja kohta lähemalt >>

Sanam on sündinud Aserbaidžaanis, Bakuus. Eestisse kolis ta 2003. aastal. Ta on lõpetanud Aserbaidžaani Riikliku Kunsti ja Kultuuri Ülikooli ning Tallinna Ülikooli. Tänu oma igapäevasele tööle lasteaias on ta omandanud väga heal tasemel eesti keele oskuse. Töö laste ja noortega on asi, mida ta tõesti armastab, sest lapsed on siirad ning muudavad oma rõõmsa uudishimuga ennastki nooremaks.

11:00-12:30 Aserbaidžaani keele õpituba

Aserbaidžaani keele tunnis tutvustame teile turgi keelte hulka kuuluvat aserbaidžaani keelt. Turgi keeled (varasema nimetusega türgi-tatari keeled) on umbes 40 keelest koosnev keelterühm, mille kõnelejaid on maailmas ligikaudu 200 miljonit.

Keel on osa kultuuriruumist, millesse ta kuulub, seetõttu anname esmalt lühikese ülevaate Aserbaidžaani kultuurist, seejärel tutvume tähestikuga ning õpime sõnu ja lihtsamaid lauseid. Liitu meie tunniga – see saab olema hariv ja huvitav! 

Keele õpituba viib läbi Sanam Aliyeva.

Loe juhendaja kohta lähemalt >>

Sanam on sündinud Aserbaidžaanis, Bakuus. Eestisse asus ta elama 2003. aastal. Sanam on lõpetanud Aserbaidžaani Riikliku Kunsti ja Kultuuri Ülikooli ning Tallinna Ülikooli. Hariduselt on Sanam haridusspetsialist ja vabaaja organisatoor. Alates 2003. aastast töötab ta igapäevaselt Tallinna Vormsi Lasteaias õpetajana, kus on tänu tööle omandanud väga heal tasemel eesti keele oskuse.

Lisaks õpetajatööle tegeleb Sanam ka ajakirjandus- ning tõlketööga. Ta tõlgib eesti keelest aserbaidžaani keelde ja vastupidi nii suuliselt kui ka kirjalikult. Veel valdab ta vilunud keelekasutajana türgi, vene ning inglise keelt. Ta on kirjutanud mitmeid artikleid integratsiooni ning rahvuste teemadel, lisaks oli Sanam 15 aastat Raadio4 Aserbaidžaani kogukonna saate Odžagi autor. Ta on ellu viinud kümneid edukaid projekte kultuuri ja hariduse vallas ning koordineerinud mitmeid rahvusvahelisi projekte.

11:00-12:30 Töötuba “Aserbaidžaani vaibakunst ja teetseremoonia”

Kutsume teid vaibakudumise töötuppa, kus jagame selle iidse käsitöö saladusi, räägime mustrite sümboolikast ja tähendusest ning anname kõigile võimaluse puudutada ja imetleda Aserbaidžaani rikkalikku pärandit. Lõpetuseksistume üheskoos vaipadele, et nautida ehtsat aserbaidžaani teetseremooniat – just nii, nagu seda on tehtud põlvest põlve.

Loe vaibakudumise ja teejoomise traditsiooni kohta lähemalt >>

Aserbaidžaani teatakse kui unikaalsete vaipade maad, mis on mõjutanud käsitsi kootud vaipade arengut kogu maailmas. Riigi territooriumil kooti kangast juba 9. sajandil eKr ning sajandite kestel on sealsete meistrite kunst saavutanud täiuslikkuse.  Aserbaidžaanis on vaibakunst muutunud peaaegu rahvussümboliks. Aserbaidžaani vaibad jagatakse tehniliste omaduste järgi karvkattega ja ilma karvkatteta vaipadeks. Mustri, kompositsiooni, värvuse ja tehnika järgi eristatakse aga veel seitset Aserbaidžaani vaibakudumise koolkonda, mis on saanud nime oma geograafilise asukoha järgi.

Vaibad ei ole aserite kodus mitte ainult pilkupüüdvaks kaunistuseks, vaid omavad ka praktilist väärtust. Aserbaidžaanis, kus teejoomise komme on laialt levinud ning sügavalt juurdunud, peetakse tee pakkumist külalislahkuse ja austuse sümboliks. Traditsiooniks on juua teed enne pearooga ning muidugi on seda kõige sobilikum rüübata just imeilusatel vaipadel istudes. Aserid usuvad, et tee soodustab vestlust ja pingevaba suhtlemist. Aserbaidžaanis juuakse peamiselt kanget musta teed, mida serveeritakse pisikestest pirnikujulistest teeklaasidest (armudu). Tee valatakse klaasidesse kuumalt ja ilma suhkruta, kuid alati pakutakse kõrvale moosi, kuivatatud puuvilju või sidrunit. Aserbaidžaani kodudes pole tass teed lihtsalt jook, vaid võimalus suhtlemiseks, südamlikuks vestluseks ja austuse väljendamiseks. Tee on nii argipäeva kui pidulike sündmuste parimaks kaaslaseks.

Töötuba “Aserbaidžaani vaibakunst ja teetseremoonia”viivad läbi Rovshan Nur ja Arzu Guliyeva.

Loe töötoa juhendajate kohta lähemalt >>

Rovshan Nur sündis Bakuus – sajanditevanuste traditsioonidega linnas, kus lõpetas Aserbaidžaani Kunstiakadeemia ja sai Aserbaidžaani Kunstnike Liidu liikmeks. Seal õppis ta valdama aserbaidžaani traditsioonilist vaibakudumise tehnikat – maailmakultuuri varamusse kuuluvat käsitööd, mis sisaldab ainulaadse rahva iidseid saladusi. Eestisse tulles lõpetas Rovshan Nur Tallinna Kunstiakadeemia ja temast sai omanäolise stiiliga maalikunstnik. Rovshan on elanud üle 15 aasta Tallinnas, kus ta edendab aktiivselt Aserbaidžaani kunsti ja kultuuri. Tema töö ühendab traditsiooni ja modernsust: teda inspireerib võrdselt iidne vaibakudumise kunst ja maalikunsti ekspressiivsus. Rovshan on regulaarne kultuuriürituste, näituste ja loominguliste kohtumiste osaleja ja korraldaja. Tema Tallinna vanalinna südames asuv kunstigalerii on saanud paigaks, kus kohtuvad kunst ja ajalugu, linnaelanikud ja külalised.

Eestis sündinud ja kasvanud Arzu Guliyeva on lapsepõlvest saati kandnud endas armastust oma ajaloolise kodumaa kultuuri ja traditsioonide vastu. Mitu aastat töötas Arzu kosmeetika valdkonnas ning jätkab täna oma teed meditsiini vallas, õppides farmatseudiks.
Arzu osaleb tegusalt kultuurielus, olles rõõmuga Aserbaidžaani esindaja mistahes üritustel. Talle meeldib valmistada rahvustoite, tutvustada teistele Aserbaidžaani rahva rikkalikku ajalugu ja kombeid. Teda inspireerib võimalus tutvustada oma juuri, ühendades inimesi muusika, kokanduse ja traditsioonide kaudu. Ja muidugi kostitab ta alati kõiki oma külalisi värske lõhnava teega.

15:00-16:30 Aserbaidzaani traditsioonilise tantsu õpituba

Tantsustuudio “Graatsia” kutsub kõiki ainulaadsesse tantsutöötuppa, mis on pühendatud Aserbaidžaani traditsioonilistele tantsudele.  Teid ootavad ees säravad ja omanäolised tantsud: aeglaste ning graatsiliste liigutustega Uzundere ja Sary Galin ning kiireid ning energilisi liigutusi eeldav Shalahho.

Osalejad näevad tantsustuudio “Graatsia” professionaalset esitust ning saavad ise proovida põhiliigutusi, õppida tundma nende tähendust ja ammutada teadmisi nende tantsude rollist Aserbaidžaani kultuuris. Soovitame selga panna mugavad spordiriided ning kaasa võtta tantsutossud (jazzkingad) või madala kontsaga tantsukingad.

Loe õpitavate tantsude kohta lähemalt >>
  • Uzundere tähendab tõlkes “pikk org”. See on traditsiooniline rahvatants, mida esitatakse peamiselt Aserbaidžaani maapiirkondades – pulmas, rahvapidudel, külaüritustel. Tantsu iseloomustavad sujuvad ja laiad liigutused, mis sümboliseerivad maaelu rahulikkust ja inimese seotust loodusega. Tantsitakse üksi, paaris või rühmas. Traditsiooniliselt on saatnud uzundere’t pehme kõlaga puhkpill balaban, näppepill tar ja nagara (trumm). Huvitav on fakt, et tants kandus põlvest põlve edasi suulise pärimuse kaudu ilma kirjalike üleskirjutusteta, mistõttu on igal piirkonnal tekkinud oma ainulaadne esitusviis.
  • Sary Galin tähendab tõlkes “kuldne pruut” või “pruut kollases”. See on samaaegselt nii laul kui ka tants, sageli esitatuna lüürilises ja kurvatoonilises võtmes. Tants väljendab armastust, igatsust ja kirjeldab naise ilu. Liigutused on pehmed, voolavad, enamasti naistele omased, graatsilised ja ilmekad.
    Sary Galin’i saadavad sisuga sobituvad nukrakõlalised meloodiapillid: sügava ja nukra kõlaga poogenpill kamancha ja pikakaelaga näppepill tar, mõnikord ka pehmekõlaline saz, aga ka laul. Tantsu esitatakse pidulikel puhkudel pulmades, kultuuriõhtutel, kontsertidel ja festivalidel. Sary Galin kõlab tihti ka filmides ja on aserite jaoks rahvuslik sümbol. Sary Galin’i laulul ja tantsul on ka teiste Kaukaasia rahvaste seas palju erinevaid versioone.
  • Shalahho on kiire ja energiline meeste tants, mis on väga populaarne Aserbaidžaani põhjaosas ja Ida-Kaukaasias.  Tants on arvatavalt Kaukaasia päritolu ja seda tantsitakse erinevate rahvaste seas, kuid Aserbaidžaanis on see saanud unikaalse vormi ja energia. See on armastatud tants nii pulmapidudes kui teistel rahvalikel koosviibimistel.
    Shalahho sisaldab hüppeid, pöördeid, jalgade lööke –  väljendades osavust ja mehisust. Sageli esitatakse tantsu meeste vahel võistluslikus vormis. Tänapäeval tantsivad shalahho’t ka naised. Tantsu saadavad traditsiooniliselt vali puhkpill zurna, mis määrab tempo ning löökpill nagara.

Töötuba juhendavad tantsustuudio “Graatsia” õpilased, kes on võitnud rohkelt auhindu nii Eestis kui ka rahvusvehelistel võistlustel ja festivalidel. Nende juhendaja Jelena Ahmedova on 34-aastase töökogemusega  kunstiline juht ja koreograaf,  kes on ennekõike tuntud kui erinevate rahvuste rahvatantsuseadete ja koreograafia looja.

18:00-21:00 Traditsiooniline Aserbaidžaani pidu

  • Osalejate arv kuni 40 inimest
  • Hind: 30 eur (alkoholita), 45 eur (alkoholiga)
  • Vajalik eelnev registreerumine >>

Tere tulemast Aserbaidžaani peoõhtule! Sukeldu päikeselise Aserbaidžaani atmosfääri – mägede, vaipade ja iidsete traditsioonide maale. Aserbaidžaanis öeldakse: “Külaline on Jumala käskjalg.” Ja need pole lihtsalt sõnad – külalislahkus on meie veres. Kutsume teid soojale ja unustamatule õhtule, kus ärkavad ellu idamaised värvid, meeliülendavalt lõhnav köök, tulised tantsud ja hingestatud elav muusika.

Aserbaidžaani pidu pole lihtsalt meelelahutus, vaid elav kultuuri puudutus, mis hoiab hoolikalt oma minevikku ja on avatud maailmale. Saate teada, kuidas Aserbaidžaanis külalisi vastu võetakse, miks mitu põlvkonda ühe laua taha kogunevad ja kuidas muusikast ning toidust saab sõpruse keel.
Meie peol on aukohal traditsioonilised road, mis on valmistatud perekondlike retseptide järgi suure armastusega:

  • pilaff lambaliha ja kuivatatud puuviljadega;
  • dolma; 
  • baklažaanirullid pähklite ja ploomidega;
  • taimesalat;
  • pahlavaa (magustoit).

Tähelepanu! Aserbaidžaani peol istutakse vana kombe kohaselt maas vaipadel, kus toimub ka söömine. Juhul kui maas istumine on teile vastunäidustatud, palun andke sellest meile registreerimisel teada.

Peoõhtu võõrustaja on Arzu Guliyeva.

Loe õhtutujuhi kohta lähemalt >>

Eestissündinuna ja kasvanuna on Arzu lapsepõlvest saati kandnud endas armastust oma ajaloolise kodumaa kultuuri ja traditsioonide vastu.

Arzu osaleb tegusalt kultuurielus, olles rõõmuga Aserbaidžaani esindaja mistahes üritustel. Talle meeldib valmistada rahvustoite, tutvustada teistele Aserbaidžaani rahva rikkalikku ajalugu ja kombeid. Teda inspireerib võimalus tutvustada oma juuri, ühendades inimesi muusika, kokanduse ja traditsioonide kaudu. Aserbaidžaani traditsioonilisel peol on Arzu üks neist, kes teid kõiki oma külalislahkusega kostitab.