Rumeenia lihavõttepühad

RUMEENIA LIHAVÕTTEPÜHADE KOMBED, TRADITSIOONID JA EBAUSK

Rumeenia traditsioonilises ühiskonnas valmistusid inimesed pühadeks suure hoolega nii vaimsest (paastu kaudu) kui füüsilisest aspektist vaadatuna.

Traditsiooniliselt töötasid mehed suure neljapäevani põllul, pärast seda alustati töid majapidamises. Talled või põrsad tapeti, maja ees olev hoov ja tänav pühiti ning pühaderiided pandi valmis. Transilvaanias ja Banatis usuti, et:
– suurel neljapäeval ei tohi päeval magada. Kes magab, on kogu aasta laisk ja kasutu;
– igal inimesel pidi pühadeks olema vähemalt üks uus rõivaese;
– suurel reedel peetakse ranget paastu, siis ei sööda, ei jooda ega tehta tööd.

ÜLESTÕUSMISPÜHAD KIRIKUS

Ülestõusmispühade ööl lähevad inimesed kirikusse ja osalevad jumalateenistusel. Kes ei lähe, kannatab kuni järgmiste ülestõsmispühadeni puuduse ja haiguste käes. Ülestõusmispühade teeninstusel tehakse ümber kiriku ristikäik. Kõikidel usklikel on käes küünal, mille nad süütavad preestri leegist. Valguseta inimesi peetakse kasututeks. Teenistuse lõppedes pakub kiriku ukse juures olev preester koguduse liikmetele veinis leotatud pascat (traditsioonilist rumeenia lihavõtte küpsetis). Need kes kirikusse ei tulnud, saavad pascat tuttavatelt või perekonnaliikmetelt. Pascat on esimene pühapäeval tarbitav toit. Selle söömisest ülejääv puru antakse loomadele. Transilvaanias ja Muntenias on omane leiva söömise komme.

LIHAVÕTTEPÜHADE TRADITSIOONILISED TOIDUD

Enamik talurahvast valmistas pühadeks prae lambalihast, mida kutsuti ka lihavõtte talleks või paasatalleks.

MUNADE KAUNISTAMINE

Pühade seotus munadega pärineb juba kristluse eelsest ajast. See on olnud nii ka Euroopa ja Aasia rahvastel. Öeldakse, et muna esindab maailma Loojat, see on universumi sümbol, kõrgeima jumaluse teos. Värvilisi mune, eriti punaseid, on kingitud kevadise pööripäeva puhul Rooma ajast alates.

Ei leidu ühtki majapidamist, kus vaiksel nädalal poleks tegeletud munade kaunistamisega. Usuti, et suurel neljapäeval kaunistatud munad ei rikne kogu aasta jooksul.

Munade kaunistamine hõlmab kahte etappi: mustri joonistamine ja munade toonimine. Alustada tuleks aga munade hoolikast pesemisest ja puhastamisest.

Muna kaunistamist tehakse instrumendiga, mida kutsutakse pliiatsiks. Selle abil joonistatakse munale sulanud vahaga soovitud mustreid. Munade kaunistamisel on levinuimaks motiiviks ümber muna tõmmatud vöö. Sagedasti leiab munadelt ka muid motiive: rist, kahvel, kuusk, tammeleht, lill, zoomorf. Pärast seda tuleb muna värvida.

Mune keedeti uues ja puhtas potis, kuhu on lisatud pisut mineraale. Kui tänapäeval kasutatakse punase värvi saamiseks keemilisi värve, siis vanemal ajal saavutati punakas värvitoon punase lepapuu koore abil. Munade keetmise ajal suurendatakse keeduvees olevate taimede kogust järkjärgult, et munad liiga tumedaks ei värvuks. Protsessi lõpus tehakse munad ettevaatlikult puhtaks. Ka rätik, millega mune pärast toonimist pestakse, peab olema puhas. Rätik pühitsetakse ja hoitakse kogu aasta. Mõnel pool suitsutatakse seda suitsutiga, sest sellel pidavat olema raviv jõud.

Munadepüha munad võivad olla erinevat värvi – kollased, sinised, rohelised või mustad. Must värv sümboliseerib Jeesus Kristuse kannatusi ristil – piinu ja valu. Bucovinas nimetatakse punaseid mune marjadeks.

Munad, millel on rohkelt kaunistusi ja rikkalikum värvivalik, on väidetavalt “kunstilise väärtusega”. Tehnilistel põhjustel keedetakse neid mune vähem. Neid ei sööda ja neil on ainult dekoratiivne roll. Mõnikord puuritakse munadesse imepisike auk, mille kaudu eemaldatakse munavalge ja munakollane. Kuid arvatakse, et tühje mune ei ole majapidamises tark hoida, sest “kurat peidab end munas”.  

MIDA TEHAKSE ÜLESTÕUSMISPÜHADEL?

esimesel pühal ainult “peaga” ning teisel ja kolmandal päeval mõlema poolega. See, kelle munakoor katki läheb, peab oma muna võitjale loovutama. Kui ta aga keeldub, öeldakse, et ta sööb seda mädamuna teises ilmas.

Tervise kindlustamine
Munadepüha hommikul asetatakse puhtasse anumasse punane muna, vesi ja münt. Seejärel peseb pererahvas selle veega oma nägu ja käsi. Sellega garanteeritakse tervisest pakatav jume ja rikkus kogu aastaks.  Ülestõumispühade ajal hõigatakse majja sisenemisel: “Kristus on surnuist üles tõusnud” ja vastatakse: “Tõesti, ta on üles tõusnud!”. Usutakse, et kõigil, kes ülestõusmispühade ajal surevad, on vedanud. Sel päeval on taevas avatud ja inimene pääseb otse paradiisi.

Lokulaua ja kirikukellade löömine
Ülestõusmispühade ajal oli keelatud töötada, pilli mängida ning muusikat kuulata ja isegi reisida. Selle asemel kogunesid noored kirikuõuele. Nad koksisid mune, lõid lokulauda või helistasid kirikukellasid.

Tsara Motsilor’is viiakse kirikus asuv lokulaud kalmistule, kus seda valvatakse. Kui valvajad ei ole piisavalt hoolsad ja lokulaud varastatakse, peavad nad korraldama rikkaliku söömaaja. Kui lokulaua varastel plaan ebaõnnestub, toovad road lauale nemad.

Mõnes riigi piirkonnas kõlasid kellad ja lokulauamäng kolm päeva järjest. Lokulauda löövad sageli poisid ja kellasid helistavad tüdrukud. Kui kelli helistavad tüdrukud, kasvab lina ja kanep sel aastal eriti jõudsalt.

VAATA VIDEOT LOKULAUA LÖÖMISEST

PÜHAD TÄNAPÄEVAL

Tänapäeval toimuvad pühade ajal mitmed munapühade kombeid ja traditsioone tutvustavad festivalid. Üks neist toimub Drăgoteni’s Bihori maakonnas. Festivalil julgustatakse noori  kandma rahvariideid ja osalema munade kaunistamise võistlustel, lööma lokulauda või laulma rumeenia rahvalaule.

Erinevalt teistest piirkondadest tähistatakse Moldovas ülestõusmispühi kirikus, kus esmalt lauldakse teenistusel “Kristus on üles tõusnud” ning pärast seda tehakse väljas tugevat lärmi, et kurje vaime eemale peletada. Õhtul lähevad vallalised tüdrukud kirikusse ja pesevad kellatornis kellad pühitsetud veega puhtaks. Sama veega pesevad nad järgmisel hommikul oma nägu, et poised neid armastama hakkaksid. Traditsioonikohaselt peaksid poisid, kellel on vallalise tüdruku vastu tunded, minema tüdruku juurde koju ja kinkima talle punase muna.

Bârsei piirkonnas toimub suur kogukonna pidu noortele. Tantsijad ja lauljad koguvad noortelt tüdrukutelt mune ning suunduvad üheskoos piknikule Saalomoni Kivide juurde, kus toimuvad mitmesugused võistlused. Neist kõige tuntum ja armsam on sõjanuia viskamine.

pandud sümbolid: mooniseemned, sool, suhkur, jahu, sibul ja küüslauk. Põua vältimiseks visatakse mooniseemned jõkke. Soola tuleks hoida aasta läbi, et rohkesti rikkust juurde tuleks. Suhkrut kasutatakse veiste haiguste puhul, jahu aga rikkaliku viljasaagi tagamiseks. Sibul ja küüslauk kaitsevad putukate eest. Lisaks on taldrikule lisatud pasca kook, sink, juust, raha, lilled, mädarõigas, punane peet ja muidugi punased munad.

Moldovas naasevad kristlased kirikust koju süüdatud küünlaga, teevad küünlaleegiga idapoolsele seinale väikese ristimärgi. Seda küünalt hoiavad nad kogu ülejäänud aasta kodus. Mitmes Moldova külas pesevad inimesed nägu veega, kuhu eelnevalt on asetatud lilli, raha ja punane muna. Nii toimides usutakse saavat punased põsed nagu punasel munal, rikkust ja tervist. Kes viimasena end peseb, saab raha endale.

Traditsioonikohaselt peavad esimesest koksitud munast kõik pereliikmed sööma – et olla alati koos. Samuti öeldakse, et inimene, kelle muna koor munadepühal ei purune, leiab otsa enne teisi. Samas usutakse ka, et kellegi teise muna katki lüües oled kogu aasta tugev. Kui leiad ülestõusmispühade esimesel pühal muna kahe munakollasega, valmistu pulmadeks.

Pruti jõe kallastel on traditsiooniks visata munadepühal söödud munade koored teele või õitseva puu juurte lähedale. Öeldakse, et see on hetk, mil saabub hea ilm

Maramures, Lăpuşului piirkonnas ja mõnes Moldova külas on tänini säilinud komme, et kuni 9-aastased lapsed lähevad esimese püha hommikul sõprade ja naabrite juurde Issanda ülestõusmist kuulutama. Peremees annab igale külalisele punase muna. Lahkumisel tänavad lapsed kingi eest ja soovivad pererahvale “Rõõmsaid pühi!” Sellel päeval peab majas esimesena üle läve astuma poiss – siis pole majapidamises aasta jooksul lahkarvamusi.

MUUD ÜLESTÕUSMISPÜHADEGA SEOTUD USKUMUSED

• Lihavõttepühal pole hea magada, sest ülejäänud aasta jooksul olete unine, teil on halb õnn, ussid söövad ära külvatud seemned, saak hävitatakse ja vihma sajab alati, kui soovite põllul töötada.
• Ülestõusmispühade küünalt tuleb hoida majas ja süüdata haiguse, loodusõnnetuste, murede korral.
• Munadepüha hommikul on hea esmalt vaadata värske veega täidetud kaussi. Öeldakse, et siis on teil ülejäänud päevadel aastas hea silmanägemine.
• Munadepühal ei panda munale soola, sest siis higistad kogu aasta.
• Pasca koogil olevat risti või kaunistust peetakse ravivahendiks, mistõttu hoitakse seda kogu aasta alles.
• Pühitsetud kukk arvati olevat külluse, tervise ja armastuse allikaks. Varasematel aegadel viisid inimesed kuked ülestõusmispühade teenistusele põhjusel, et sellel, kelle kukk esimesena õhtul laulis, veab terve aasta. Pärast seda annetati kuked vaestele.
• Munadepüha lauas on hea süüa esmalt muna – see toob aasta jooksul kehale tervise. Seejärel kala ja siis linnuliha – et olla nõtke nagu kala ja kerge kui lind.
• Kui hoiate punast muna pärast munadepüha 40 päeva alles ja see ei purune, on teil õnne kogu aastaks.
• Munadepüha ajal pannakse maja kaitseks läve alla väike rauatükk.
• Ülestõusmispühadel sündinud lapsed on õnnistatud, neil on valgustatud elu ja neile piserdatakse õnne kogu elu jooksul.

Tekst: Stella Enachii
Tõlkinud: Mihaela Barac
Toimetanud: Kristi Pumbo