Küünaleek on kustunud, Tuulemaa tänava vastasmaja kolm akent pimedaks jäänud. Hing nagu külmetaks. Istun ja meenutan kohtumisi-kõnelusi. Ei arvanud, et pean Sulle kirjutama järelhüüde, armas naabrimees. Nii kurb on mõelda, et Sind enam ei ole. Ja enam ei tule, ükskõik kui pärani…
