PRESSITEATED

PRESSITEATED
Kristi Pumbo01.dets. 2020Tänavusel üle-eestilisel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel pani end kirja 3909 mardi- ja kadrisanti. Mardi- ja kadriperesid oli kokku 373. Esmakordselt tuli teateid, et sanditamas on käidud virtaalkeskkonnas ning vabas õhus. Üks sanditajate pere jagas õnne väljaspool Eestit. Sel aastal oli mardisantide vägi kadrisantide omast oluliselt suurem. Et kadrilaupäev sattus perioodi, mil koroona teine laine võttis maad, otsiti nutikalt alternatiivseid santimisvõimalusi. Marti jooksis 2939 inimest ehk 72% sanditajatest, kadris käis 970 inimest ehk 27% rahvaloendusel vastanutest.  Võrdluseks – 2019. aasta loendusel pani end kirja 325 seltskonda mardisante ja 276 seltskonda kadrisante, kokku 3 929 inimest. Seega on tänavune tulemus keerulist olukorda arvestades muljetavaldav. Enim mardisante oli kirja pandud Harjumaalt (797), kelle kannul oli tihedalt Tartu maakond 734 mardisandiga. Kadrisanditamine oli Harjumaa järel (348 kadrisanti) kõige populaarsem aga Saaremaal (112). Kõige enam mardi- ja kadrisante ühe elaniku kohta võis leida just väiksematest maakondadest, tabelit juhib Saaremaa, kus käis jooksmas kokku 439 mardi- ja kadrisanti.  Marti ja katri  armastatakse perest peresse joosta ikka kambakesi –  enim nelja- ja kolme-, kuid ka viie- ja kaheliikmelistes rühmades.  Tänavu andsid tooni ka vabas õhus korraldatud mardi- ja kadrisantide üritused, kus ruumipuuduse üle kurta ei saa ning sanditajate pered olid üsna rohkearvulised. Üle-eestilise mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse korraldajaks on Eesti Folkloorinõukogu, kelle soov on „Hakkame santima!“ aktsiooni kaudu elavdada Eesti sanditamistavasid, värskendada rahvakalendri tähtpäevadega seotud teadmisi ning anda eestimaalastele põhjus üheskoos midagi positiivset korda saata. Esmakordselt paluti mardisantidel end kirja panna 2018. aastal, kuid nii mardi- kui kadrisantide rahvaloendust  viidi esmakordselt läbi 2019. aastal. [...] Loe edasi...
Kristi Pumbo11.nov. 2020Kolmandat aastat toimuva üle-eestilise mardi- ja kadrisantide loendamise eesmärk on selgitada välja, kui palju on Eestis sanditamistraditsiooni austajaid. Kirja saavad panna end kõik, kes tänavu mardisanti jooksmas käinud ja/või plaanivad minna kadrilaupäeval õnne jagama. Kahe varasema aasta mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse tulemused näitavad, et mõlemad Eesti rahvakalendri tähtpäevad on üha enam hoogu juurde saamas. Kui esimesel korral, 2018. aastal pani end kirja 166 mardiseltskonda 2488 inimesega, siis möödunud aastal oli registreerunud juba 601 mardi- ja kadrisandiperet ligemale 4000 inimesega. Kusjuures mardisante on olnud mõnevõrra rohkem. Tänavune rahvaloendus võtab tuure üles, hetkel on juba registreerunud 192 seltskonda, neist 177 mardi- ja 15 kadriperet. Praeguste andmete kohaselt on mardi- ja kadripäeva traditsioon kõige populaarsem Tartumaal, kus on kirjas 22% sanditajaid (42 gruppi). Teise ja kolmanda piirkonnana järgnevad Harjumaa 20,3 % (39 gruppi) ning Võrumaa 8,9% (17 gruppi). Hetkel registreerunud 1719 sanditajast moodustavad enamuse neljaliikmelised seltskonnad, kellega üheskoos ukselt uksele käidi. Suurimad sanditajate pered on aga lausa 25-liikmelised. Nüüd, mil mardilaupäev selja taga ja sandivaim välja puhatud, on just paras aeg endid rahvaloendusel kirja panna – registreerida nii möödunud mardisandiskäik kui eesolev kadrisanti minek. Rahvaloendus jääb avatuks 30. novembrini ja täitmiseks vajaliku vormi leiab kodulehe hakkamesantima.ee avalehelt. Küsimustiku täitmine on lihtne ja kiire, üles palutakse märkida, keda jooksmas käidi või minnakse; millises maakonnas, linnas, asulas või külas seda tehakse ja lisada kontaktandmed. Saadud andmeid kogub statistika saamise eesmärgil Eesti Folkloorinõukogu, kelle soov on „Hakkame santima!“ aktsiooni korraldamise kaudu elavdada Eesti sanditamistavasid, värskendada teadmisi sellest erakordselt mitmetahulisest pühast ning anda põhjus üheskoos midagi positiivset teha. [...] Loe edasi...
Kristi Pumbo16.okt. 2020Eesti Folkloorinõukogu kuulutas tänasel Karksi-Nuia kultuurikeskuse 16. sünnipäevapeol välja vabatahtliku folkloorikuraatori preemia, mille pälvis Kai Kannistu. Kai Kannistule määrati preemia pikaaegse järjepideva töö ning kogukonna aktiivse kaasamise ja innustamise eest. Kai on kultuuritööd teinud pea 30 aastat. Ta on olnud 14 aastat Halliste valla Kaarli rahvamaja juhataja, seejärel 12 aastat Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja ning töötab alates 2020. aasta kevadest Viljandimaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunikuna. Kai on silma jäänud teistelegi. Naiskodukaitse Sakala ringkond valis Kai Kannistu 2018. aasta naiskodukaitsjaks ning tänavu veebruaris omistati talle ka Mulgi valla vapimärk. Eesti Folkloorinõukogu otsustas tänavuse preemia määrata talle põhjusel, et tegu on inimesega, keda iseloomustab nakatav rõõmsameelsus ja positiivne ellusuhtumine, erakordne algatusvõime, usaldusväärsus, otsekohesus ja abivalmidus. Kai Kannistu elab ja töötab kirega, ta on olnud innustav kultuuri- ja vaimuelu kandja. Folkloorikuraatorina on tema tugevuseks oma piirkonna inimeste hea tundmine ning algatusvõime, samuti valmisolek tulla uute algatustega lennult kaasa, jäädes samal ajal kahe jalaga maa peale. Kai Kannistu elufilosoofiaks on „kõik on võimalik“  ning ta on oma sõnu ka tegudes kinnitanud. Tänavu andis Eesti Folkloorinõukogu folkloorikuraatori preemia välja juba kuuendat korda ning saaja valiti välja seitsmeteistkümne kandidaadi seast. Auhinna saaja üle otsustab Eesti Folkloorinõukogu juhatus ning 1000 euro suuruse preemia väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Eesti Folkloorinõukogu valdkondliku keskseltsina on folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust. [...] Loe edasi...

 

PRESSITEATED