Skip to content
Search for:
Main Navigation
AVALEHT
TEAVE
KUUKIRI
Parimad palad
2022. aasta kuukirjad
2021. aasta kuukirjad
2020. aasta kuukirjad
2019. aasta kuukirjad
2018. aasta kuukirjad
2017. aasta kuukirjad
2016. aasta kuukirjad
Helletused
UUDISED
PRESSITEATED
MEIST
MISSIOON
VISIOON
VÄÄRTUSED
PÕHIKIRI
ARENGUKAVA
ARUANDED
KUTSE ANDMINE
KUTSE OMANIKKE
AEGUNUD TUNNISTUSED
TUNNUSTAMINE
TEOTUGI
PÄRIMUSKULTUURI PREEMIA
FOLKLOORIKURAATORI PREEMIA
FOLKLOORINÕUKOGU KIITUS
AJALUGU
Folklooriliikumise ajalugu
Teema-aastad (1999-2014)
VÕRGUSTIK
AULIIKMED
LIIKMED
Festivalid
Kultuuri-, haridus- ja teadusasutused
Rühmad
Seltsid ja vabaühendused
Üksikisikud
CIOFF®
Eesti rühmad välisfestivalidel
Folkloorikavade määratlused
CIOFF festivalide kalender
Noortekoda
Pärimuspäevad
FOLKLOORIKURAATORID
TÖÖRÜHMAD
Eesti vähemusrahvuste töörühm
Pulmapärimuse töörühm
Rahvakandle töörühm
Torupilli töörühm
JUHATUS
KONTOR
KOOSTÖÖ JA TOETAJAD
SÜNDMUSED
TELLI KOOLITUS
RAHVUSTOIDU ÕPITOAD
KÄSITÖÖ ÕPITOAD
ÕPITOAD VARIA
KULTUURIRUUMI RIKKUS
PULMAPÄRIMUSE SEMINAR
PÄRITUD VÄÄRTUSTE ÖÖPÄEV
RAHVUSKULTUURIDE PÄEVAD
SUVEKOOL
TOIMUNUD SÜNDMUSED
POOD
PODCASTID
ENG
PRESSITEATED
PRESSITEATED
FOLKLOORINÕUKOGU OTSIB AASTA TEGIJAID
Laura Liinat
18.jaan. 2022
2022. aastal tähistab Eesti Folkloorinõukogu oma 30ndat sünnipäeva. Selle tähise valguses on aeg hakata välja andma iga-aastasi aasta folkloorirühma, juhendaja, uurija, noore tegija ja koostööpartneri tunnustusi. Aasta tiitlitega soovib Eesti Folkloorinõukogu tõsta esile isikuid ja kooslusi, kelle tegutsemise tulemusena eelnenud aastal on pärimus olnud nähtav, kuuldav ja kogetav ning kelle töö on olnud silmapaistev ja uusi teadmisi avav. „Erinevaid aastaauhindu jagatakse üle Eesti mitmel pool, kuid need ei kata kõiki folklooriliikumise olulisi osapooli. Folkloorinõukogu saabuva ümmarguse aastapäeva puhul on hea meel see viga parandada ning tõsta esile neid tegijaid, kes meie pärimuspilti oma tegevusega rikastavad,“ põhjendab Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas uue algatuse tagamaid. Kiitusele saab kandidaate koos põhjendusega esitada 15.veebruarini aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Kandidaate saab esitada järgmistes kategooriates: aasta folkloorirühm aasta juhendaja aasta uurija aasta noor tegija aasta koostööpartner Kandidaatide hulgast teeb valiku Eesti Folkloorinõukogu juhatus. Aasta tiitlid kuulutatakse välja 5. märtsil Tallinnas Vaba Laval toimuval pärimuspeol „Kaardistajad ja kaardilugejad“. Lisainfo: Laura Liinat laura@folkloorinoukogu.ee...
Loe edasi...
MARDI- JA KADRISANDID ON KOKKU LOETUD!
Kristi Pumbo
01.dets. 2020
Tänavusel üle-eestilisel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel pani end kirja 3909 mardi- ja kadrisanti. Mardi- ja kadriperesid oli kokku 373. Esmakordselt tuli teateid, et sanditamas on käidud virtaalkeskkonnas ning vabas õhus. Üks sanditajate pere jagas õnne väljaspool Eestit. Sel aastal oli mardisantide vägi kadrisantide omast oluliselt suurem. Et kadrilaupäev sattus perioodi, mil koroona teine laine võttis maad, otsiti nutikalt alternatiivseid santimisvõimalusi. Marti jooksis 2939 inimest ehk 72% sanditajatest, kadris käis 970 inimest ehk 27% rahvaloendusel vastanutest. Võrdluseks – 2019. aasta loendusel pani end kirja 325 seltskonda mardisante ja 276 seltskonda kadrisante, kokku 3 929 inimest. Seega on tänavune tulemus keerulist olukorda arvestades muljetavaldav. Enim mardisante oli kirja pandud Harjumaalt (797), kelle kannul oli tihedalt Tartu maakond 734 mardisandiga. Kadrisanditamine oli Harjumaa järel (348 kadrisanti) kõige populaarsem aga Saaremaal (112). Kõige enam mardi- ja kadrisante ühe elaniku kohta võis leida just väiksematest maakondadest, tabelit juhib Saaremaa, kus käis jooksmas kokku 439 mardi- ja kadrisanti. Marti ja katri armastatakse perest peresse joosta ikka kambakesi – enim nelja- ja kolme-, kuid ka viie- ja kaheliikmelistes rühmades. Tänavu andsid tooni ka vabas õhus korraldatud mardi- ja kadrisantide üritused, kus ruumipuuduse üle kurta ei saa ning sanditajate pered olid üsna rohkearvulised. Üle-eestilise mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse korraldajaks on Eesti Folkloorinõukogu, kelle soov on „Hakkame santima!“ aktsiooni kaudu elavdada Eesti sanditamistavasid, värskendada rahvakalendri tähtpäevadega seotud teadmisi ning anda eestimaalastele põhjus üheskoos midagi positiivset korda saata. Esmakordselt paluti mardisantidel end kirja panna 2018. aastal, kuid nii mardi- kui kadrisantide rahvaloendust viidi esmakordselt läbi 2019. aastal....
Loe edasi...
IGA-AASTANE MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUS ON ALANUD
Kristi Pumbo
11.nov. 2020
Kolmandat aastat toimuva üle-eestilise mardi- ja kadrisantide loendamise eesmärk on selgitada välja, kui palju on Eestis sanditamistraditsiooni austajaid. Kirja saavad panna end kõik, kes tänavu mardisanti jooksmas käinud ja/või plaanivad minna kadrilaupäeval õnne jagama. Kahe varasema aasta mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse tulemused näitavad, et mõlemad Eesti rahvakalendri tähtpäevad on üha enam hoogu juurde saamas. Kui esimesel korral, 2018. aastal pani end kirja 166 mardiseltskonda 2488 inimesega, siis möödunud aastal oli registreerunud juba 601 mardi- ja kadrisandiperet ligemale 4000 inimesega. Kusjuures mardisante on olnud mõnevõrra rohkem. Tänavune rahvaloendus võtab tuure üles, hetkel on juba registreerunud 192 seltskonda, neist 177 mardi- ja 15 kadriperet. Praeguste andmete kohaselt on mardi- ja kadripäeva traditsioon kõige populaarsem Tartumaal, kus on kirjas 22% sanditajaid (42 gruppi). Teise ja kolmanda piirkonnana järgnevad Harjumaa 20,3 % (39 gruppi) ning Võrumaa 8,9% (17 gruppi). Hetkel registreerunud 1719 sanditajast moodustavad enamuse neljaliikmelised seltskonnad, kellega üheskoos ukselt uksele käidi. Suurimad sanditajate pered on aga lausa 25-liikmelised. Nüüd, mil mardilaupäev selja taga ja sandivaim välja puhatud, on just paras aeg endid rahvaloendusel kirja panna – registreerida nii möödunud mardisandiskäik kui eesolev kadrisanti minek. Rahvaloendus jääb avatuks 30. novembrini ja täitmiseks vajaliku vormi leiab kodulehe hakkamesantima.ee avalehelt. Küsimustiku täitmine on lihtne ja kiire, üles palutakse märkida, keda jooksmas käidi või minnakse; millises maakonnas, linnas, asulas või külas seda tehakse ja lisada kontaktandmed. Saadud andmeid kogub statistika saamise eesmärgil Eesti Folkloorinõukogu, kelle soov on „Hakkame santima!“ aktsiooni korraldamise kaudu elavdada Eesti sanditamistavasid, värskendada teadmisi sellest erakordselt mitmetahulisest pühast ning anda põhjus üheskoos midagi positiivset teha....
Loe edasi...
AASTA FOLKLOORIKURAATORI PREEMIA SAI KAI KANNISTU
Kristi Pumbo
16.okt. 2020
Eesti Folkloorinõukogu kuulutas tänasel Karksi-Nuia kultuurikeskuse 16. sünnipäevapeol välja vabatahtliku folkloorikuraatori preemia, mille pälvis Kai Kannistu. Kai Kannistule määrati preemia pikaaegse järjepideva töö ning kogukonna aktiivse kaasamise ja innustamise eest. Kai on kultuuritööd teinud pea 30 aastat. Ta on olnud 14 aastat Halliste valla Kaarli rahvamaja juhataja, seejärel 12 aastat Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja ning töötab alates 2020. aasta kevadest Viljandimaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunikuna. Kai on silma jäänud teistelegi. Naiskodukaitse Sakala ringkond valis Kai Kannistu 2018. aasta naiskodukaitsjaks ning tänavu veebruaris omistati talle ka Mulgi valla vapimärk. Eesti Folkloorinõukogu otsustas tänavuse preemia määrata talle põhjusel, et tegu on inimesega, keda iseloomustab nakatav rõõmsameelsus ja positiivne ellusuhtumine, erakordne algatusvõime, usaldusväärsus, otsekohesus ja abivalmidus. Kai Kannistu elab ja töötab kirega, ta on olnud innustav kultuuri- ja vaimuelu kandja. Folkloorikuraatorina on tema tugevuseks oma piirkonna inimeste hea tundmine ning algatusvõime, samuti valmisolek tulla uute algatustega lennult kaasa, jäädes samal ajal kahe jalaga maa peale. Kai Kannistu elufilosoofiaks on „kõik on võimalik“ ning ta on oma sõnu ka tegudes kinnitanud. Tänavu andis Eesti Folkloorinõukogu folkloorikuraatori preemia välja juba kuuendat korda ning saaja valiti välja seitsmeteistkümne kandidaadi seast. Auhinna saaja üle otsustab Eesti Folkloorinõukogu juhatus ning 1000 euro suuruse preemia väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Eesti Folkloorinõukogu valdkondliku keskseltsina on folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust....
Loe edasi...
TEOTUGI 2020 PREEMIA VÕITIS PIRET PÄÄR
Kristi Pumbo
04.okt. 2020
3. oktoobril kuulutas Eesti Folkloorinõukogu välja 2020. aasta pärimuskultuuri preemia Teotugi saaja. Selle pälvis jutuvestja, pärimuse koguja, talletaja ja vahendaja Piret Päär – suulise pärimuse elushoidmise, jutuvestmisvaldkonna arendamise ja isikliku eeskuju näitamise eest. Preemia anti üle Lõikuspeol Pärimusmuusika Aidas. Eesti Folkloorinõukogu auhinnaga Teotugi tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust elu loomuliku osana, on teistele eeskujuks, innustajaks ning inspireerijaks. Eesti Folkloorinõukogu auhind on tugi pärimuskultuurialasteks tegudeks ja väärtustab juba tehtud tööd. Piret Pääri teadmised meie rahva lugudest ning legendidest, kommetest, müütidest, tabudest – päris ja muinasjutulistest lugudest, moodustavad ühe ülimalt harukordse teadmiste salve. Maailmas, kus kaovad vanad uskumused, on oht kaduda ka rahvajuttudel. Tema väga isiklik lähenemine toob lood tänapäeva kuulajale lähemale ja tekitab poolehoidu meie oma pärimuse vastu. Piret Pääri koolitustelt on loendamatu hulk inimesi saanud innustust – märgates enda ümber lugusid ning mõistes nende kaudu elu tähendust. Tema tegevuse tulemusena on Eestis tekkinud arvestatav inimeste ring, kes jutuvestmise oskust oma töös rakendavad ja jututraditsiooni, kui meie vaimse pärandi üht olulist väljendusvormi edasi kannavad. Teotoe auhinda antakse tänavu välja neljandat korda. Varasemalt on auhinnaga pärjatud:Teotugi 2017 – pärimusmuusik Lauri ÕunapuuTeotugi 2018 – Eesti kandlemängutraditsioonide hoidja ja arendaja Tuule KannTeotugi 2019 – lõõtspillimängija ja õpetaja Margus Põldsepp Kandidaatide esitamine Teoto auhinnale oli avalik, lõpliku otsuse tegi Eesti Folkloorinõukogu juhatus. Teotoe auhinnaks on tuhande euro suurune preemia, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Eesti Folkloorinõukogu (EFN) valdkondliku keskseltsina on folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust. Foto: Piret Pääri koduleheküljelt....
Loe edasi...
2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandiaastat
admin
12.jaan. 2018
2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma tähelepanu kultuuripärandile – algas Euroopa kultuuripärandiaasta. See on hea võimalus tõsta esile rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma. Kas teadsid, et seto lauluema Anne Vabarnalt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi, samas kui Homerose eeposes „Ilias“ on umbes 15 700 värssi? Oma vanavanaema pärimuse on maailma lavalaudadele eredalt särama viinud aga meie tuntud pärimusmuusik Jalmar Vabarna. Kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus, see on ka meie tuleviku tugisammas. Saabuval aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu alla võetud just noored – et meil jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvustaksid kultuuripärandi rikkust. Pärand saab olla ka kaasaegne, trendikas, inspireeriv, rikkalik, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav. Kultuuripärandist saab inspiratsiooni, et tõusta tähena maailmalavadele nagu näiteks ansambel Trad.Attack!. Elamusi saab pakkuda kasutades Eesti toidupärandit või inspireerituna maastikest ja mustritest pakkuda ihaldusväärset moekunstis. Kultuuripärandiaasta sündmuste kavast leiab osalemisväärset seminaridest digipärandikogumisaktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni, militaarpärandimatkadest muinasjutuõhtuteni. Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt. Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on aasta mõte innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. „Aasta sündmused ja ettevõtmised on suunatud tänasesse päeva ja praegustele kultuurikandjatele, sest ainult nii saab minevik tähenduse ja uue kasutuse,“ ütles Raie. „Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas,“ rõhutas Raie. Rahvusvaheliselt avati Euroopa kultuuripärandiaasta 7. detsembril 2017 Milanos toimunud Euroopa kultuurifoorumil, kus kõneles ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Tema sõnul ei ole Euroopa pelgalt majandus ja ühtne turg, vaid samavõrra meie looming, kultuur ja pärand. „Kultuur on endiselt meie olemise alustala, meie identiteedi ja kuuluvustunde kujundaja ning mängib olulist rolli sidusa ja kaasava ühiskonna ehitamisel,“ ütles minister. Euroopa kultuuripärandiaasta leiab aset Eesti jaoks märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Minister Saar toonitas Milanos veel, et praegu on võtmeülesanne tagada inimestele parem digitaalne ligipääs kultuurile, teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomisesse, talletamisesse ja kasutamisse. „Euroopa kultuuripärandiaasta aitab veelgi paremini teadvustada publiku kaasamise olulisust, et meie kultuur ja pärand oleksid jätkuvalt vitaalsed ja kõnetavad,“ rõhutas Saar. Euroopa kultuuripärandiaasta võttis teatepulga üle laste- ja noorekultuuri aastalt 28. detsembril filmimuuseumis toimunud üleandmissündmusel. Loe rohkem: www.parandiaasta.ee Facebookis: https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/...
Loe edasi...
Alanud on kandideerimine Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinnale Teotugi
admin
12.jaan. 2018
Tänasest kuni 31.detsembrini saab kandideerida Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinnale Teotugi. Eesti Folkloorinõukogu auhinnaga tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad teisi enda ümber pärimusega tegelema. Eesti Folkloorinõukogu auhind on tugi pärimuskultuurialasteks tegudeks ja väärtustab juba tehtud tööd. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaadet kandidaadi senisest tegevusest ja põhjendust auhinna omistamiseks. Auhinnasaajad kuulutatakse välja Eesti Folkloorinõukogu sündmusel järgmisel aasta alul. Teotoe auhinnaks on 500-eurone rahaline preemia ja selle saaja otsustab Eesti Folkloorinõukogu juhatus. Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinda antakse välja teist korda, eelmisel korral omistati see Lauri Õunapuule. Kandidaate saab esitada 31. detsembrini 2017 e-posti aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Eesti Folkloorinõukogu (EFN) valdkondliku keskseltsina on folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust....
Loe edasi...
Ilmus rahvakandlemängija Heino Sõna kaksikplaat
admin
25.nov. 2017
15. detsembril algusega kell 14 esitlesid Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Folkloorinõukogu Tallinnas rahvakandlemängija Heino Sõna kaksikplaati. Heli- ja videokogumik „Kandlemängija Heino Sõna“ annab ülevaate tänapäeva ühe tuntuma Eesti pillimehe repertuaarist, loomingust ja koostööst teiste kanneldajatega. CD- ja DVD-plaati ning tekstivihikut sisaldavas väljaandes on esindatud paremik Heino Sõna repertuaari kuuluvatest pillilugudest ja lauludest. Sarja „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ 12. väljaandena ilmuva kogumiku idee pärineb Tuule Kannilt, kes soovis koos õpilastega teha Heinole kingituse tema 80ndaks juubeliks. Sündmus toimub Tallinnas, Vene tänav 6 Eesti Rahvaluule Arhiivi loengusarja „ERA tuleb külla“ raames. Kell 14 algaval esitlusel räägivad kaksikplaadist selle koostajad Tuule Kann, Kaisa Nõges ja Eva Väljaots. Pilli mängib Heino Sõna koos oma õpilastega. Heliplaadil kõlavad nii Heino isalt saadud pillilood, eri põlvkondade pillimeestelt ja meediast õpitud viisid kui ka kandlemängija omalooming. Videoplaadil avaldatud kontsertsalvestused näitavad hästi tema hoogsat esinemisstiili ja vahetut suhtlemist publikuga. Heino Sõnaga salvestatud õpitoad-vestlused annavad ettekujutuse pillimehest kui kogenud kandleõpetajast, tema mänguvõtetest ja õpetamismeetoditest. Palad mängisid sisse Heino Sõna, Tuule Kann, Kaisa Nõges, Eva Väljaots, Leanne Barbo ja Sigrid Vinn aastatel 2016–2017 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis. Plaadikomplekti 32-leheküljelise vihiku koostasid Tuule Kann, Kaisa Nõges ja Eva Väljaots. Väljaande tekstivihiku toimetasid Helen Kõmmus, Janika Oras ja Kanni Labi, inglise keelde tõlkis tekstid Maris Andreller, toimetas Olga Ivaševitš. Heli- ja videopalad salvestasid ja valmistasid väljaandmiseks ette Jaan Tamm ja Janno Simm. Väljaande kujundas ja küljendas Kadri Roosi. Projekti juhtis Ene Lukka-Jegikjan. Heino Sõna kaksikplaadi kirjastasid koostöös EKM Teaduskirjastus ja Eesti Folkloorinõukogu. Plaadi väljaandmist toetasid Rahvakultuuri Keskuse programm „Mulgimaa pärimuslik kultuurikeskkond”, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4), Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)....
Loe edasi...
Tänavused pärimuskultuuri auhindade saajad oskavad anda edasi tuhandete aastate vanust pärimust
admin
22.juuni 2016
UNESCO programmis “Rahvuslikud elavad aarded” märgitakse, et kõige tulemuslikumaks vormiks kultuuripärandi kaitsel on pärimusekandjate avalik tunnustamine ning juba 14. korda annab Eesti Rahvuskultuuri Fond koostöös Eesti Folkloorinõukoguga välja pärimuskultuuri auhindu. Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi saavad tänavu pärimuskultuuri õpetaja ja muusik Celia Roose ning seto kultuuri uurija ja -kandja Paul Hagu ning Eesti Folkloorinõukogu auhinna pärimusmuusik, pärimuse koguja ja mõtestaja Lauri Õunapuu. Pärimuskultuuri auhinnale laekus sel aastal erakordselt palju (39) tugevaid kandidaate. Auhinna halduskogu liige Siim Sarv peab oluliseks, et suurem osa avaldusi tuli just kohalike kogukondade poolt: „Juba stipendiumi taotluse esitamine on märkamine ja suureks tunnustuseks tegijatele.“ Seekordse valikuga pööratakse tähelepanu meie enda pärimuse uurimisele ja õpetamisele ning ka selle korralduslikule poolele koolihariduslikus süsteemis. „Ühtlustuvas maailmas muutub järjest olulisemaks oma identiteedi teadvustamine. Turvalise koduõue tunde tarbeks tuleb vahel kaugemale minna ja aidata muuta ka näiteks riiklikku süsteemset korraldust,“ sõnab Sarv laureaate iseloomustades. Pärimusmuusiku ja õpetaja Celia Roose tegevus kajastub suuresti tänases muusikahariduses. Ta on paljude folkloorialaste õppematerjalide looja üldhariduskoolile, samuti olnud koolilaulikute pärimusmuusika konsultandiks ning koostanud huvikoolide pärimusmuusika ainekavasid. Pärimusmuusikuna on talle südamelähedaseks eesti vanem laulukultuur ja selle loomulik jätkumine tänapäeval. Elades oma esivanemate talus Võrumaal, peab Celia Roose oluliseks just kodust kaasa saadud teadmisi ja oskusi, mis lihtsustavad igapäeva elu ja on oluliseks jõuks ka suuremate asjadega hakkamasaamisel. Õpetajana püüab ta neid väärtusi igati edasi anda, olles ise heaks eeskujuks. „Pean väga oluliseks oma juurte tundmist, sest see annab minu enda kohta palju rohkem teadmist juurde. Kui ümbrus laiemas tähenduses on tuttav, on palju turvalisem elada ja toimetada – märkan lihtsamini ka pisimaid detaile, uut on parem tuttavaga köita, nii kasvab hoolimisvõime,“ lausub Roose. Meremäe vallast pärit Paul Hagu on aastakümneid sihikindlalt pühendunud “seto asja ärgitamisele,” olles kaasaja parimaid seto pärimuskultuuri tundjaid. Teadlasena on Paul Hagu põhjalikult uurinud seto viljakusjumala ja mütoloogilise kangelase Peko kohta käivat rahvapärimust ning tegelenud süvitsi Seto lauluema Anne Vabarna loominguga. Võib öelda, et seto naiste improvisatsioonid ja eeposed on tõusnud eesti folkloristide huviorbiiti paljuski just Paul Hagu järjekindla tegevuse tulemusena. Tema eestvedamisel on alguse saanud ka Seto kuningriigi traditsioon ning ta ise on endine ülemsootska. Paul Hagu tunneb, et seto endisest kultuurist ja olmest on kadumas midagi just sellele paikkonnale ainuomast ning sellest on tal tuliselt kahju. „Selletõttu kasutan suud ja sulge selleks, et ikka kestaks seto keel ja leelo ning pisut muud pealegi,“ ütleb Hagu. Lauri Õunapuu on mitmekülgne pillimees ja laulja ning pärimuse koguja ja levitaja. Tal on suurepärane oskus mäletada regilaulude pikki tekste, räägitud lugusid ning laulude meloodiaid ning esitada neid lummavalt ja jõuliselt. Tema esituses on see elus kultuur. Lisaks vanade laulude elustamisele tegeleb ta ka laulude ning laulikute kogumise ja süstematiseerimisega. Arhailise Meestalaulu Seltsi asutajana ja eestvedajana on Lauri Õunapuu sütitanud ja julgustanud paljusid mehi, kes toetudes tema eeskujule on hakanud hindama traditsioone ning leidnud regilaulu kui suhtlemise keele, mis liidab, teeb julgemaks ning annab pikaajalised väärtused sõprusele ja elule laiemalt. Oma elus peab Lauri Õunapuu oluliseks aega, mille on saanud veeta koos oma esivanematega, kuuldes nende lugusid-laule ja saades osa nende elunägemusest. See kultuur on andnud talle kaasa ellu midagi, mida ei saa hankida muuseumiriiulitelt ega -arhiividest. „See on andnud mulle raudkindla vajaduse olla mina ise – olla see, kes mitte ainult ei hoia oma esivanematelt saadud väärtusi, vaid see, kes annab neid edasi ka teistele,“ ütleb Õunapuu. Pärimuskultuuri auhinna eesmärk on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust. Auhinna väljaandmine saab teoks tänu Eesti Rahvuskultuuri Fondile. Eesti Folkloorinõukogu auhinnaga tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad teisi enda ümber pärimusega tegelema. Auhindade pidulik üleandmine toimub täna, 22. juunil rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avapeol Mooste folgikojas algusega kell 17. Vaata kõiki kandidaate, kes esitati auhinnale! Laura Liinat Eesti Folkloorinõukogu teabejuht laura@folkloorinoukogu.ee +372 52 08 460...
Loe edasi...
Pärimuskultuuri spetsialisti kutse andmise õigus omistati Eesti Folkloorinõukogule
admin
23.mai 2016
Kutsekoja Kultuuri kutsenõukogu kinnitas 18. mail 2016 Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri spetsialisti kutse andja avaliku konkursi võitjaks. Pärimuskultuuri spetsialisti kutset võib taotleda pärimuskultuuri õpetaja, ringijuht, muusik, tantsuspetsialist, pillimeister, käsitöömeister, jutuvestja, kultuurikorraldaja, rahvakultuurispetsialist, koolitusjuht. Eesti Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjan ütleb, et omakultuuri põhjalik tundmine on tänases mitmekultuurilises maailmas väga vajalik. „Kutsega saadud laiem teadmine võimaldab oma kultuuriruumi tutvustada nii siinsetele inimestele kui ka uutele tulijatele. On juhuseid, kus näiteks mitmetel traditsioonis iseõppinud muusikutel, kel ei ole akadeemilist muusikalist ega pedagoogilist haridust, võimaldab kutse õpetada nii muusika- kui ka kõrgkoolis. Kutse on üle Euroopa väärtustatud, seega annab see suuremaid võimalusi õpetada ka mujal Euroopa Liidus.“ Ka pärimuskultuuri spetsialisti kutse omanik Õie Sarv on veendumusel, et kuigi kultuuri sees elamine on kõige lihtsam ja loomulikum traditsiooni omandamise viis, on tänasel päeval, mil traditsioonilised kultuurid on moodsa maailma surve all, oluline sellele liita ka oskus analüüsida. „Täna on kultuurikandjad sunnitud olema võimalikult haritud ja informeeritud, et kaitsta oma pärandit liigsete välismõjude eest.” Pärimuskultuuri spetsialisti kutse toetab seega tööalast tegevust ning aitab mõtestada tervikpilti ja igaühe rolli kultuuris. Mitmed pärimuskultuuri spetsialisti kutse omanikud on öelnud, et kutse taotlemine võimaldab põhjalikku eneseanalüüsi ja tagasivaadet kogu oma tegevusele ning seda täiendab ekspertide hinnang tehtule. Pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise järgmine tähtaeg on kolletamispäev, 14. oktoober 2016 ning nüüdsest on kutset soodsam taotleda – hind on kõigile (nii esmasel kui taastõendamisel) 60 eurot. Kutsekomisjoni kuuluvad Margit Salmar (Rahvakultuuri Keskus), Mailiis Kaljula (Eesti Maaomavalitsuste Liit), Janika Oras (Akadeemiline Rahvaluule Selts), Liina Veskimägi-Iliste (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit), Ave Matsin (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia), Kairi Leivo (Eesti Pärimusmuusika Keskus August Pulsti õpistu), Krista Sildoja (Mooste Rahvamuusikakool), Õie Sarv (MTÜ Seto Käsitüü Kogo), Angela Arraste (Eesti Folkloorinõukogu). Lisateave:http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimuskultuuri_spetsialisti_kutse_520 Merje Müürsepp-Kuntu Kutse andmise korraldaja +372 52 88 479 merje.myyrsepp-kuntu@folkloorinoukogu.ee Krista Sildoja Kutsekomisjoni esimees +372 55 31 478 krista@rahvamuusika.ee...
Loe edasi...
PRESSITEATED