ASTRID NÕLVAK: “MUUSIKA MÕJUTAB MEID JUBA SÜNNIST SAATI…”

top feature image

ASTRID NÕLVAK: “MUUSIKA MÕJUTAB MEID JUBA SÜNNIST SAATI…”

Astrid Nõlvak on 2005. aastal alguse saanud pärimusmuusikafestivali Hiiu folk ellukutsuja ning tänini selle peakorraldaja ja programmijuht. Oma igapäevaelus on ta aga armastatud rahvamuusikaõpetaja, kelle käe all osalevad folklooritundides nii suured jõmmkärakad kui ka, oh üllatust, pisikesed abitud beebid. Astrid teeb beebiringe Kostivere Kultuurimõisas, peagi ka Jüris Rae Kultuurikeskuses ning Tallinnas Kadriorus. 

Oled aastaid olnud pärimusmuusikaõpetaja Hiiumaal ja Tallinnas, õpetanud igas vanuses lapsi ja täiskasvanuid. Mis vahe on beebide, laste ja täiskasvanute õpetamisel? 

Neid, kellele olen pärimusest rääkinud ja pärimusmuusikat õpetanud, on aastatega kogunenud päris palju. Erinevas vanuses inimestele tuleb läheneda vastavalt vanusele, nagu ikka. Nii on see ka pärimuses. Laul võib olla isegi sama, aga see, mida sa selle lauluga teed ja millele selle juures tähelepanu pöörad, on vastavalt vanusele väga erinev. Beebidega tekstist ei räägi, samas muusika mõjutab neid väga palju ja väikelastega saab väga hästi erinevate rütmidega tegeleda.  

Kuidas Sulle tundub, kas beebide folklooritunde on vaja rohkem beebidele või nende vanematele? Kas nende vanemad on ise reeglina folkloorihuvilised? 

Arvan, et kasu saavad mõlemad. Lisaks kasulikele ja toredatele tundidele annavad need ka õpetuse, kuidas ise lapsega laulda, mängida, last arendada. Päris paljud on ikkagi just seepärast tulnud, et tahavad teada, milline on beebidele ja väikelastele suunatud folgitund ehk siis on huvi just folgiringi vastu. See muidugi ei tähenda, et nad vabal ajal ise just 100% pärimushuvilised on. 

Teatud vanuses laste puhul on kerge hinnata nende edusamme – nad omandavad õpetatava muusikapala või tantsusammud. Kuidas hinnata beebide edusamme või kuidas aru saada, et Sinu tööst on ka tolku? 

Muusika mõjutab meid juba sünnist saati ja samuti on hea mõju sellel, kui lapsega tegeletakse, temaga kontaktis ollakse – ta harjub juba varakult ka teiste inimestega, kaotamata turvatunnet, sest tema ema või isa on temaga. Beebide puhul on edusamme kõige rohkem tõesti näha läbi vanemate, sest kui nemad omandavad materjali, millega tunnis tegeleme, ja tegelevad sellega kodus edasi, siis see juba ongi töövõit.  

Mitmed lapsevanemad on käinud beebiga minu juures kuni lapse 5-6aastaseks saamiseni, mõni ka kauem. Rütmi tajuvad paljud beebid, kes on juba pisut vanemad kui 5-6kuused, väga hästi ning liigutavad end muusika taktis kaasa. See, millises keskkonnas oleme, mõjutab meid rohkem kui arvata oskaks. 

Foto: erakogu

Comments are closed.

Post navigation

Previous Post :