27. märtsi üldkogul valiti Eesti Folkloorinõukogu uuteks auliikmeteks Pilvi Lepiksoo ja Alli Põrk.
PILVI LEPIKSOO
Pilvi Lepiksoo. Foto: Eesti Rahvakultuuri Keskus
Ida-Virumaal sündinud Pilvi Lepiksoo lõpetas 1969. aastal Viljandi kultuurikooli näitejuhina ja alustas tööd Väike-Maarja kultuurimajas. 50 pika tööaasta jooksul viisid uued väljakutsed teda tööle Rakvere kultuurimajja, Lääne-Viru maavalitsuse kultuuriosakonda ning viimaks Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusesse (praegune Eesti Rahvakultuuri Keskus). Kõikide nende aastate jooksul on Pilvi rikastanud oma panusega maakonna kultuurielu, hoides koos maakonna rahvakultuuri ja kultuurivaldkonna inimesi hoides koos maakonna (rahva)kultuurivaldkonna inimesi.
Oma tegemistes on Pilvi alati hinnanud rahvakultuuri, pidanud oluliseks anda põlvest põlve edasi pärimuslikke teadmisi ja väärtusi. Ta on korraldanud 31 aastat Hõimupäevi, olnud üks Eesti esimese folkloorifestivali Viru Säru algatajatest, pannud kokku Virumaa noorteorkestri, millest kasvasid välja Virumaa noorteorkestri pärimusmuusikud, ja palju muud.
Kakskümmend seitse aastat ehk Folkloorinõukogu loomisest alates kuni 2019. aasta talveni oli Pilvi Lääne-Virumaa vabatahtlik folkloorikuraator.
ALLI PÕRK
Pärnumaal Sindis sündinud Alli Põrkist sai Viljandi kultuurikoolis innukas eesti kultuuripärandi säilitamise ja arendamise eestseisja. Ta asus 1979. aastal tööle Pärnu linna kultuuriosakonda, töötades samas süsteemis kuni 2020 aasta suveni. Sügava missioonitundega pühendus ta rahvakultuuri erinevate žanride edendamisele ja hoidmisele.
Alli Põrk on olnud Pärnu kollektiivide kuraator ja organisaator pea kõigi laulu- ja tantsupidude ettevalmistamisel ja korraldamisel, samuti riiklikel ja rahvusvahelistel folklooriüritustel nii kodu- kui välismaal. Vabariiklikel suurpidustustel on Alli täitnud tantsurühmade üldjuhi assistendi ülesandeid ning olnud Pärnu linna ja maakonna ühispidustuste üks organiseerijaid ja üldjuhte.
Aastaid tegi Alli Põrk suurt tööd Pärnu kandi rahvatantsurühmade ja kooride tegevuse innustamiseks. Tema eestvõttel seati sisse huvi- ja harrastusgruppide teaberegister ning korraldati nende toetamist. Alli innustas üldsust kaasa lööma ka kultuuripärandi kaitses. Tema pikaajalist pühendunud tegevust märgiti 2009. aastal Pärnu linna teenetemärgiga.
Alli on pidanud tähtsaks, et lisaks Laulu- ja tantsupeo traditsioonile oleks au sees ka ehe pärimus ning et pillimeestest ning elavast muusikast poleks kunagi puudus. Ta on olnud aastaid tulihingeline Eesti Folkloorinõukogu kuraator, kes on püüdnud Pärnumaal seista selle eest, et piirkonnas oleksid päris omad peod – Baltica maapäevad, Pärnumaa Pirand, labajala võistutantsimised.
Meil on au!
Comments are closed.