Pärimuse podcast Folksti saatekülaliseks on Tanel Ots, kelle igapäevane töö möödub Saku vallavalitsuses. Lisaks on ta EELK õpetajana tegutsenud ligi 30 aastat. Kodanikuühiskonna liidrina on ta olnud Tõdva Animäe hiiekoha…
Pärimuse podcast Folksti saatekülaliseks on Tanel Ots, kelle igapäevane töö möödub Saku vallavalitsuses. Lisaks on ta EELK õpetajana tegutsenud ligi 30 aastat. Kodanikuühiskonna liidrina on ta olnud Tõdva Animäe hiiekoha…
HARJUMAA PULMAKOMBESTIK XX SAJANDI ALGUSENI
Meie pulmapärimus ei ole midagi kauget ega keelatud käega katsuda nagu esemeid muuseumis, vaid paljud endised kombed on tegelikult mõnevõrra muutununa edasi kandunud ka tänapäevasesse pulma, mida oleme harjunud kogema. …
Eesti Folkloorinõukogu ootab 1. aprilliks kandidaate mitmele auhinnale, et tuua esiplaanile isikuid ja kooslusi, kelle teadliku ja sihikindla tegutsemise tulemusena on pärimus olnud nähtav ning inspireerivalt edasi antud. Pärimus on…
UKRAINLANNA NADIIA: “LAULMINE VÕIB OLLA VÕIMAS RELV VAENLASEGA VÕITLEMISEL JA MITTE AINULT LAHINGUVÄLJAL.”
Kirjutan seda 24. veebruaril. Üheksa aastat tagasi algas sõda. On raske mõelda ja uskuda, et eksisteeris veel teistsugune elu. Mu isa sõdis II maailmasõjas, kuid ta ei kandnud kunagi selle eest…
KRISTEL KIVARI “LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD”
Kristel Kivari on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadur. Oma doktorikraadi kaitses ta teemal “Nõiavits loomuliku ja üleloomuliku vahel: veesooned ja maakiirgus folkloristika uurimisainena.” Läheme koos Kristeliga üheskoos…
On aga üks asi, mille saab iga Eestisse kolinu endaga ühes võtta ja mille kaudu oma hinge toita – need on traditsioonid, mida ka võõrsil elades edasi kanda. Venezuelalanna Maria…
KRISTEL KIVARI “LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD”
Kristel Kivari on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadur. Oma doktorikraadi kaitses ta teemal “Nõiavits loomuliku ja üleloomuliku vahel: veesooned ja maakiirgus folkloristika uurimisainena.” Läheme koos Kristeliga üheskoos…
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel on ikka tavaks tõsta esile neid, kes teistele eeskujuks: käitumise, töötegemiste, omakasupüüdmatu tegevusega. Seda loomulikum on, et märkame ka neid kaasmaalasi, kes siin sündinud pole, kuid…
MAASELITS JA PAABAPRAASNIK
Setomaal kutsuti vastlaid maaselitsa või maaslenitsa, mis tuleneb venekeelsest sõnast масло ehk või. Pühadeaeg võis kesta terve nädala. Liha enam süüa ei võinud, kuid piimatooted, sh või, olid lubatud. Sellest…