Südasuvel, 6. – 10. juulil 2022 toimus Lätis rahvusvaheline folkloorifestival Baltica. Olgugi et keeruliste aegade tõttu oli osalejaid seekord kokku tulnud vaid Balti riikidest, oli festivalile kogunenud rahvamuusika- ning tantsuarmastajaid enam kui 200 kollektiivist. Enamik pärimusmuusikakandjaid oli mõistagi kokku sõitnud üle Lätimaa. Eestit esindasid seekord Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi Krista Sildoja eestvedamisel ning naiste regilauluansambel Ammuker Sõrvemaalt.
Viie festivalipäeva jooksul esinesime sõrulastega kokku seitsmel kontserdil mitmel pool Lätimaal. Esimestel päevadel toimusid põhisündmused Riias ning paraja autosõidu kaugusel Turaidas.
Täissaalile toimunud avakontsert rahvusraamatukogu kontserdisaalis jõudis ka televisiooni. Avakontserdi kõrge muusikaline tase ja pärimuskultuuri tunnetus pakkusid publikule tõelise elamuse. Paraku üllatati meid ka tõrvatilgaga, mis jäigi läbivaks jooneks kogu Baltica festivalil. Väliskülalised leidsid end ikka ja jälle olukordadest, kus ainsaks lavakeeleks oli läti keel. Õnneks on muusika ja tants mõistetavad ka keeletoeta!
Teisel päeval toimunud kõigi, enam kui kahesaja Baltical osaleva rühma ühine kontsert Turaidas saavutas juba väiksema laulupeo mõõtmed nii esinejate kui publiku osas. Läti ansamblid tutvustasid väga heal tasemel nii laulu, mänge, tantsu kui pillilugusid igast maa nurgast. Ka rahvariided, mida esinejad kandsid, olid vaatamisväärsused omaette. Ei mingit rühmade naeruväärset ühetaolisust ega kokkuhoidu materjalide või detailide osas. Muljetavaldava asjatundlikkusega kanti oma piirkonna riideid, kavad olid vaheldusrikkad, ka keelt mitte tundva publiku jaoks huvitavad, ja väga hästi ellu viidud.
Tunde kestnud ja ladusalt igale kollektiivile viis minutit lavaaega pakkunud kontserdi publik kuulas andunult ning elas erksalt kaasa ka viimastele esinejatele. Lauldi usinalt kaasa ühislauludele kohalikele rühmadele jagatud lauluraamatuist ning osaleti aktiivselt tantsumängudes. Ei olnud märkigi, et keegi Läti publiku seas omavahel juttu ajaks, telefonis istuks või igavledes edasi-tagasi jalutades ülejäänute muusikanautimist segaks, mis on meie laulupidudele nii omaseks saanud publikukäitumine.
Riia linnarahvas sai kogu reedese päeva osa kesklinna parkides toimunud kontsertidest, kus astus üles samuti suur osa festivali kollektiividest. Samas toimus ka rida pillimängu- ja tantsude õpitube ning rahvusliku käsitöö laat koos traditsiooniliste tehnikate ning pärimuskultuuri edendavate ühenduste tutvustustega. Leidus lai valik mitmesuguseid meisterdamisvõimalusi nii lastele kui suurtele.
Muusikaliselt sügavaima elamuse kogu festivalil andis pilgeni täis Riia Muusikaakadeemia saalis toimunud mitmehäälse laulu kontsert. Ehkki Saaremaal mitmehäälset regilaulu ei tunta, esitasid meie lauljad Mari ja Liisi Mustjalast pärit hällilaulu demonstreerides siin siiski mõnikord ettetulevat “juhuslikku” mitmehäälsust. Laulmisvarianti, kus muidu ühehäälsena lauldava laulu viisivariatsioonid tekitavad mitme laulja kooslaulmisel ainulaadse improvisatsioonilise polüfoonia.
Vast kõige meeleolukamaks sündmuseks kogu festivali jooksul kujunes ilmselt reedene tantsuõhtu Riias, kus kogu festivalirahvas koos oli. Esimesed noodid lavalt tõid põrandale saalitäie rahvamuusikuid. Nii laiemalt tuntud kui ka täitsa võõraid tantse õpiti lennult ning tantsiti kella neljani hommikul. Ühistantsimise mootoriks olid festivalile kogunenud rahvusvaheline seltskond pillimehi koostöös Riia tantsuklubiga. Lavale jõudsid ka meie Wiiulisörmitsejad koos Mooste pilliklubiga. Eestimaiseid tantse näitasid rahvusvahelisele seltskonnale ette meie omad tantsulõvid Jõe Jakob ja Laura Saaremaalt ning Monika ja Laura Eesti Folkloorinõukogust.
Baltica neljandal päeval jõudis folkloorifestival mitmele poole üle Lätimaa. Meie muusikud said esitada saaremaist muusikat kahel väiksemal ülesastumisel Siguldas ja Alsungas. Lisaks osalesime sõrulastega mitmel rahvusvahelisel seltskondlikul koosviibimisel, käisime tutvumas vaatamisväärsustega jpm. Ansambli esindajad andsid ka hilisõhtuse otseinterviuu Kuldigas Kurzeme raadios, kus Balticat kajastanud saates jõudis eetrisse terve rida Baltical esinejaid.
Pidunädala lõpetas kõigi osalejate uhke rongkäik Talsis. Pidulikul lõpukontserdil Sauleskalnsi lauluväljakul anti järgmise Baltica korraldamine üle Eesti meeskonnale. Kohtumiseni 2023. aasta Baltical, sedapuhku juba Eestimaal!
Tammeougu Mari
Fotod: sörvemaa.ee ja Mooste Rahvamuusikakooli pilliklubi facebooki lehelt.
Comments are closed.