Neljandal Vabariigi Pillimehe konkursil Eesti Pärimusmuusika Keskuses astusid publiku ette taas parimad pillimängijad üle Eesti. Eesti Folkloorinõukogu tunnustas eripreemiaga traditsiooniteadlikuimat- ja tundlikuimat mängijat, Regina Mändi.
Esmalt – palju õnne tunnustuse eest! Esitasid Vabariigi Pillimees 2024 konkursil Pärnumaa pillimeeste Mihkel Toomi ja Jaan Palu poolt mängitud lugusid. Kuidas jõudsid armastuseni oma kodukandi, Pärnumaa, pillimeeste vastu?
Pärnumaalt on eelmise sajandi alguses salvestatud palju erinevaid viiulimängijaid ja lugusid ning selle tõsiasjaga puutub kokku mitmel moel – nii tänapäevaste pärimusmuusikaansamblite repertuaaris ja interpretatsioonis kui ka siis, kui tahta õppida / õpetada erinevaid eesti viiulitraditsiooni stiile ja nõkse. Ise puutusin pärnumaa viiulipärimusega kokku vast üle kümne aasta tagasi, kui pärimusmuusika vastu huvi hakkasin tundma, aga seda teadlikult ning rõõmu ja uhkusega oma südameasjaks ja (koha)pärimuseks hakkasin võtma alles vaid umbes aastake tagasi. Pärnumaa küla- ja pulmaviiuldajatelt tõesti on palju õppida!
Kui tähtis on Sinu arvates uurida teavet pillimehe enda kohta – kus ta elas, kuidas välja nägi jne? Kui tihti Sa seda ise teed ja miks?
Minu meelest on väga oluline teada saada loo ja esitaja tausta kohta nii palju ja laialdaselt kui võimalik. Õnnneks on see kättesaadav tänu rikkalikule arhiivimaterjalile ja läheneda saab mitmest küljest: helisalvestused, fotoarhiiv, filmiarhiiv, välitööpäevikud, mälestused, kirikuraamatud jm ning miks mitte lisa uurida praegu elus olevatelt sugulastelt ja järeltulijatelt. See on põnev protsess, kui lugu hakkab ennast avama ja salvestuse taha tekib päris elu, päris inimesed, kohad ning sündmused. See inspireerib ka lugu mingit moodi interpreteerima.
Oled Heino Elleri pärimusmuusika õppetooli juhata. Milliseid aspekte te pärimusmuusika õppimise juures rõhutate? Mis on oluline – vanade mängustiilide jäljendamine, kehahoiak, meeleseisund või miski muu?
Sama ütleks ka pärimusmuusika õppimise kohta koolikontekstis/tänapäevases kontekstis: tähtis on läheneda nii terviklikult kui võimalik ning lisaks muusikale tunda ja osata pärimustantse (instrumentaalne Eesti pärimusmuusika on ju suures osas tantsumuusika), regilaulu, pärimusmuusika ajalugu Eestis ning lähiriikides, tutvuda veidi erinevate murrete ning sugulaspillidega, samuti õppida teiste muusikažanrite ja nende ajaloo ning loomulikult muusikateooria kohta, kuna kõik on nagunii seotud ja üksteist mõjutanud. Õnneks nii luksuslikke võimalusi Elleri kool pakubki.
Veidi spetsiifilisemaks minnes arvan, et pärimusmuusika õppimisel on üks esimesi ülitähtsaid samme jäljendamine ja selle kaudu stiili, tunnetuse ja selle “miski” õppimine, mida noodi või seletamise kaudu on vast keerulisem ja kaudsem omandada.
Kelle kohta saab öelda, et ta on hea pillimees? Kes on pillimängus Sinu enda eeskujud ja miks?
Hea pillimees on kirglik ja aus ning ühtviisi tõsiselt ja mänguliselt oma muusikasse, pilli, publikusse ning iseendasse suhtuv. Seetõttu võib olla erinevaid põhjuseid, miks tõsiselt hea pillimees ennast kuulama paneb. Õnneks Eestis neid ikka jagub. Kui nimetada mõned esimesena pähe tulevad, siis ehk Maarja Nuut, Villu Talsi, Kert Krüsban, Andre Maaker, Mari Kalkun, Katariina Tirmaste ja Tõnis Kirsipu.
Kohtume Reginaga 2026. aasta Baltica pärimuspeol!
Kaanefoto autor: Eliisabet Suursaar
Fotod: Regina Mänd Vabariigi Pillimees 2024 konkursil. Autor: Ruudu Rahumaru, Eesti Pärimusmuusika Keskus
Comments are closed.