Juubelihõnguline Baltica 30

Juubelihõnguline Baltica 30

 

04.-09. juulini 2017 toimus Leedus rahvusvahelinefolkloorifestival Baltica, mis sel korral oli juubelihõnguline – esimest Balticast möödus 30 aastat!

Leedu Baltica omapäraks on sealsed tugevad folkloorirühmad. Leedukate seas on oma  pärimuse hoidmine, kommete tundmine, rahvalaulude laulmine ja eriti pärimustantsude tantsimine üsna laialt levinud. Festivali avamise puhul viidi delegatsioonide esindajad vihma ja tuult trotsides viikingilaevaga Verkiai mäele, kus ühiste laulude ja palvustega paluti Baltical osalejatele õnnistust ja vägevust, festivalile kordaminekut, korraldajatele jõudu ja kõikidele Baltica ettevõtmistele harmoonilist ja õnnelikku õhkkonda.

Baltica avamine viidi läbi juba traditsiooniks saadud vormis – suure galakontserdiga Kongresside Palees. Hoolimata lavasituatsioonist ja lavastuslikust korraldusest oli kontsert ka sel korral väga nauditav ning andis hea ülevaate kõikidest festivalil osalevatest rühmadest. Imetlusväärne oli leedu folkloorirühmade kontsentratsioon, ehedus ja vägevus! Ning samuti kontserdile järgnenud võimas ühislaulmine ja spontaanne tantsimine, kus isegi ruumi puudus ei tulnud publiku hulga takistuseks. Tantsiti pingiridade vahel, treppidel ja vahekäikudes.

Baltica festivalil on alati saanud tutvuda lisaks Balti riikide folkloorirühmadele ka mitmete teiste maade folkloorikollektiividega. Sel korral osalesid rühmad Kreekast, Poolast, Ukrainast, Jaapanist, Hispaaniast, Lõuna-Koreast, Brasiiliast ja Indiast, mõned nendest osalesid Baltical juba mitmendat korda.Täpsemalt saad tutvuda Baltical osalenud rühmadega Leedu Rahvakultuuri Keskuse kodulehel.

Lisaks traditsioonilisele avakontserdile Kongresside Palees hoiab Leedu festival veel teisigi traditsiooniks muutunud sündmusi.

Iga kord, kui Baltica jõuab Leetu,  muutub Vilniuse vanalinnas asuv Bernardiini aed tõeliseks festivalikülaks, kus lisaks laialdasele käsitöö- ja omatoodangu laadale saab pargi mitmetel sopilistel platsikestel näha terve päeva jooksul nii kohalikke kui ka välismaiseid folkloorirühmi tantsimas ja laulmas. Kuna kaunis park tõmbab oma rohelusega suvel ligi nii kui nii palju külastajaid ja on populaarne puhkamispaik, jätkus suurel Bernardiini aia territooriumil külastajaid-kaasaelajaid kõikidele esinejatele. Traditsioonilised on ka maapäevad ehk Baltica välja viimine regioonidesse, küladesse, kus välisrühma külaskäik või olla väga oodatud suursündmus tervele kogukonnale. Lisaks annab see folkloorifestivalil osalejatele võimaluse näha Leedu külaelu ka väljaspool suurlinna piire.

Seekordse Baltica sisse jäi ka 6. juuli, mis tähistab Leedu Kuningriigi aastapäeva ja kuningas Mindaugase kroonimise päeva. Nii mastaapsete sündmuste raames nagu seda Baltica kahtlemata on, tasub leida enda kõrvale tugevaid koostööpartnereid. Leedu korraldajad olid edukalt ära kasutanud Kunigriigi pidustusi ning 6. juulil Moletai mäel toimunud suurejoonelise vabaõhukontserdi raames said eheda pärimusega näitamise võimaluse ka kõik Baltica külalisrühmad.

Uurimustöö Balticast ja balti riikide identiteedist.
Eesti Folkloorinõukoguga võttis käesoleva aasta alguses ühendust katalaani neiu Aleida Bertran, kes õpib Heriot-Watt ülikoolis ning teeb läbi Läti Kultuuriakadeemia kultuurimanageerimise eriala magistritööd Baltica festivali kohta. Aleidat huvitab, millist tähendust kannab Baltica festival osalejate jaoks tänasel päeval ning kas ja milline on festivali Balti riikide identiteet. Samuti huvitab teda festivali korralduslik pool, rahvusvahelise võrgustiku kasutamine ja koostöö kolme Balti riigi vahel, samuti koostöö riigi tugistruktuuride ja teiste organisatsioonidega.

Aleida intervjueeris lühikese külaskäigu ajal Eestis Folkloorinõukogu juhatuse esimeest Kati Taali, kes oli 2016. aasta Baltica ajal Mooste Pärimuspeo tiimis, ning samuti pikaaegset Tartu Maapäevade korraldajat ja Tartu linna folkloorikuraatorit Tiina Konseni.

Aleida osales vaatlejana ka Vilniuse Baltical ning kogus festivalil osalejate muljeid ja arvamusi ankeetküsitluse abil.

Soovime omalt poolt Aleidale jõudud ja jaksu uurimustöö koostamiseks ning jääme põnevusega ootama tulemusi!

Intervjuu Aleida Bertraniga.

 

Kati Taal

Kommenteerimine pole lubatud