SUVEKOOL

FOLKLOORINÕUKOGU SUVEKOOL

Folkloorinõukogu suvekool on koht, kus värskendada oma vaadet pärimusele, omandada uusi ideid ja oskusi, ammutada jaksu ja tahet edasitegutsemiseks, kohtuda kogukonnaga ning rääkida kaasa valdkonna arengus.

Millal? 26.-28. august 2022 
Kus? Kuremaa loss (Jõgevamaa)
Keda ootame? Oodatud on kõik Folkloorinõukogu liikmed (sh liikmesrühmade liikmed, -organisatsioonide töötajad, -festivalide korraldajad vms), folkloorikuraatorid ning teised pärimuskultuuri austavad noored (15+ vanuses) ja täiskasvanud, kes soovivad folkloorialast koostööd teha ja valdkonda panustada. 

Suvekoolis ootab…

…neli loengut

• Millest me räägime, kui räägime pärimusest? (Marju Kõivupuu)
• Tänapäeva jutuvestjad ja jutuvestmine igapäevatöös (Polina Tšerkassova)
• Kuidas ajalugu mõjutab meie mõtlemist ja olemust? (Linda Kaljundi)
• Mis peab pärimusest puuduma, et inimesed tahaksid kirglikult tegevusele pühenduda? (Grete Arro)

…kaks vestlusingi

• Päevaprobleemid ning pärimustants ja -muusika (Sille Kapper-Tiisler)
• Kas pärimus peab olema kõigile ligipääsetav? (Piret Aus)

…kolm õpituba

• Pärandtaimede töötuba (Külli Annamaa)
• Jõgevamaa toidupärandi töötuba (Ülle Jukk)
• Õlest ehte töötuba (Leina Kreek, Alice Hansing)

…kaks ühistegevust ja mõttetalgud

• Looduses laulmine (Janika Oras)
• Ühistantsimine
• Folkloorilliikumine aastal 2070 – kuhu me teel oleme? (Monika Tomingas)

…tugitoolimatk

• Metsloomade kombed ning looduse ja ühiskonna vahelised seosed (Vahur Sepp)

Palju maksab? 75 €, esimesele 30 kiiremale registreerujale 65 €. Osalejate arv on piiratud!
Hind sisaldab kõiki loenguid, õpitubasid, majutust (2 ööd Kuremaa ujula külalistemajas), toitlustust (2 hommiku-, 3 lõuna- ja 2 õhtusööki). Koha tagab osalustasu tasumine. Osaluse tühistamisel alates 1.08 osalustasu ei tagastata.

REGISTREERU SUVEKOOLI SIIN!





Programm

Reede, 26. august

12.00 saabumine 
12.30 lõuna 

13.30 Marju Kõivupuu „Millest me räägime, kui räägime pärimusest?” 

Marju Kõivupuu on folklorist ja kultuuriloolane ning Eesti silmapaistvaim pärimuskultuurivaldkonna eestkõneleja. Tema sulest on ilmunud suurel hulgal väärtuslikke trükiseid: „Meie pühad ja tähtpäevad“, „Hinged puhkavad puudes“, „Eestlase eluring“, „Loomad eestlaste elus ja folklooris“, „Pärandiaabits lastele ja suurtele“ ja palju muud.

Folkloorinõukogu suvekoolis räägib ta, kuidas kasutatakse pärimuse mõistet erinevate alavaldkondade lõikes, kuidas segatakse erinevaid ajastuid (nt lauldakse 2000 aasta vanust regilaulu 19. sajandi pidurõivastes), kuidas aeg on muutnud ja mõjutanud kombeid (sh nõukogude aeg ja iseseisvumine) ning aitab vaadata tulevikku – millal ja kuidas saab tänasest pärimus?

15.15 Polina Tšerkassova „Tänapäeva jutuvestjad ja jutuvestmine igapäevatöös”

Polina Tšerkassova on vene päritolu eesti antropoloog, muusik ja muinasjutuvestja, kes põimib erinevate kultuuride lugusid omaenda muusikaga, mida ta on esitanud kõikvõimalikel haruldastel muusikainstrumentidel.

Folkloorinõukogu suvekoolis räägib ta, kuidas esimesed jutuvestjad olid armastatud ühiskonnategelased, kes mõjutasid nii sotsiaalset elu ja poliitikat kui ka inimeste mõttemaailma. Tänapäeval ei ole palju muutunud. Jutuvestmist õpivad paljud inimesed, sest infomüras kostuvad ainult väga hästi räägitud lood. Muinasjutud ei ole ainult laste asi, jutuvestmine on mõeldud ka täiskasvanutele. Polina selgitab, kuidas seda oma töös ära kasutada.

17.00 Vestlusring „Päevaprobleemid ning pärimustants ja -muusika” (vestlusringi juhib Sille Kapper-Tiisler) 

Sille Kapper-Tiisler, PhD on koreograaf-lavastaja, tantsuanalüütik ja –uurija, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi rahvakultuuri dotsent ja rahvakunstiansambli Leigarid kunstiline juht.

Folkloorinõukogu suvekoolis saab Sille eestvedamisel arutleda tantsu ja muusika seoste ning tähtsuse üle erinevatel keerulistel aegadel. Tantsu ja muusika lahutamatus koos sellest tuleneva elulise vajadusega tantsijate ja muusikute üksteisemõistmise järele on üks pärimuskultuuri eripära, mis vajab teadlikku tähelepanu koostoimimisele – et sünniks kvaliteet, millega kosutada nii tegija enda kui vaataja-kuulaja hinge.

18.45 õhtusöök

20.00 Ühislaulmine Janika Orase eestvõtmisel

Janika Oras on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur, ta uurib peamiselt rahvalaulude esitajaid ja esitust, korraldab regilaulude avaldamist ja õpetab pärimuslaulu kõrgkoolides.

Ühislaulmisel lauldakse koos rahvalaule, mida traditsioonis lauldi vabas õhus, proovitakse oma häälega helimaastikku kujundada ja arutletakse, miks ja kuidas üldse looduses laulda.

Laupäev, 27. august 

8.00 liigutamistund
9.00 hommikusöök 

10.00 Linda Kaljundi „Kuidas ajalugu mõjutab meie mõtlemist ja olemust?” 

Linda Kaljundi on ajaloolane, kes tegelenud Eesti keskaja ja varauusaja ajalooga, viimasel ajal aga peamiselt kultuurimälu uuringutega. Ta on kirjutanud kroonikatest ja hilisemast ajalookirjutusest, ajalooromaanidest ja ajaloopiltidest, pärandist ja keskkonnast laiemalt.

Folkloorinõukogu suvekoolis räägib ta, kuidas ajalooliste sündmuste ja meie esivanemate elulaadi jälg kajastub ka aastasadu hiljem meie tundmustes ja iseloomus. Kuidas kujundavad ajaloost arusaamist perepärimus, kirjandus ja kunst, trükitud tekstid, jutlused jmt ning milline on suulise ja kirjaliku mälu vastasmõju?

11.45 Mõttetalgud „Folkloorilliikumine aastal 2070 – kuhu me teel oleme?“ (mõttetalguid juhib Monika Tomingas) 

Monika Tomingas on kultuurikorraldaja, koreograaf ja andragoog. Ta on aastaid õpetanud rahvatantsurühmi ja vedanud eest pärimuspidusid, viimased neli aastat töötanud Eesti Folkloorinõukogu tegevjuhina.

Folkloorinõukogu suvekoolis arutleme milline on folklooriliikumise seis ja folkloori roll praegu ning kuhu võiksime jõuda aastaks 2070 – kas folkloor üldse on vajalik ja eksisteerib siis sellisel kujul? Mõtiskleme, arutleme, unistame.

13.30 lõuna 

14.30 õpitoad paralleeltegevustena
15.45 õpitoad paralleeltegevustena

• Pärandtaimede töötuba. Õpitoas saab tutvuda pärandtaimede kasvatamise, seemnete kogumise ja säilitamisega (vanades) koduaedades. Räägitakse lugusid, kuidas mõned pärandsordid on leitud, ja näha, millised need välja näevad. Kuidas vanu sorte märgata ja hoida? Kuidas riiklikult tähtsaid taimi säilitatakse Eestis ja Norra Teravmägedel? Õpituba juhendab Külli Annamaa, Eesti Taimekasvatuse Instituudi Geenipanga juhataja.
  
• Jõgevamaa toidupärandi töötuba. Tänase Jõgevamaa toidupärandi iseloomu on määranud kihelkondlik ja rahvuslik kuuluvus, erinevad keelemurded ja nende piirid, aga suuresti ka looduslikud olud. Meil on vilja- ja kartulikasvatusele orienteeritud sisemaa ning kalanduse ja köögiviljakasvatusega tegelev Peipsi äär. Kalurid käisid sisemaale kala müümas ning vilja ostmas. Nii vahetati retsepte ja levisid uued toiduvalmistamiskombed. Kui noppida vanemast toidupärandist midagi erilist ja Jõgevamaale iseloomulikku, siis kuulub sinna suur valik erinevaid suppe, väikesed odrakaraskid, väga palju erinevate täidistega pirukaid, kala tarvitamine ninast sabani ja kindlasti nn keedetud munavõi. Õpitoas saab lähemalt teada karaski, munavõi ja kamapallide kohta ning neid maitsta, ühiselt valmib moodsam kartuli-läätse-maltsasalat. Õpituba juhendab Ülle Jukk, Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist.
  
• Õlest ehte töötuba. Õpitoas saab tutvuda võimalustega, kuidas õlgesid käsitleda ja aimu õlgehistööde oskustest. Valmib looduslikust õlest ese. Juhendavad Leina Kreek ja Alice Hansing Laiuse Õlemuuseumist.

17.00 Vestlusring “Kas pärimus peab olema kõigile ligipääsetav?” (vestlusringi juhib Piret Aus) 

Piret Aus on ligipääsetavuse eestkõneleja, kirjeldustõlgete tegija, õppejõud ja pärandihoidja. Ta pälvis sel aastal esimest korda välja antava „Aasta kultuurikorraldaja“ tiitli.

Folkloorinõukogu suvekoolis saab tema eestvedamisel mõelda ja arutleda, et kui peost kutsutakse osa saama kõiki, siis kes on need kõik? Kas korraldaja on teinud oma ürituse ligipääsetavaks tõepoolest kõigile; kas on tähelepanu pööratud erivajadustega inimestele? Sageli peetakse ligipääsetavuse mõõdupuuks lifti või kaldtee olemasolu, ent vaegkuuljal on kaldteest vähe abi, kui ta ei ole just jalga nikastanud. Samuti kohtab suhtumist, et pimedal ei ole asja kunstisaali või tantsupeole, sest ta ju niikuinii ei näe. Kas ja kuidas saaksid erivajadusega inimesed aga osaleda tantsu-, laulu- ja pillirühmades? Mis hetkel me kaotame muudatusi tehes algupärase eheduse? Millisteks muutusteks oleme valmis, et erivajadustega inimestele oleks pärimus igakülgselt kättesaadav?

18.45 õhtusöök 

20.00 Ühistantsimine Folkloorinõukogu noortekoja eestvõtmisel

Folkloorinõukogu suvekoolis saab Folkloorinõukogu noortekoja eestvedamisel ühiselt tantsida ja tantsumõnu tunda. Tantsimisele tulevad erinevad vanad seltskonna- ja pärimustantsud. Igaüks võib julgelt ka oma pillid ja tantsud ühes võtta!

Pühapäev, 28. august 

9.00 hommikusöök ja asjade pakkimine

10.00 Tugitoolimatk ja loeng Vahur Seppa eestvedamisel

Tugitoolimatka käigus tutvustab Vahur Sepp metsloomade kombeid, suurkiskjaid läbi aegade ning selgitab looduses ja ühiskonnas toimuvate protsesside vahelisi seoseid. Saame teada, kuidas käituda metsas, tunda ära loomi ja linde ning lugeda nende tegevusjälgi. Lisaks põnevale ja arendavale ajaveetmisele annab loeng mõtlemisainet, kuidas inimese eluviis mõjutab loodust.

11.45 Grete Arro „Mis peab pärimusest puuduma, et inimesed tahaksid kirglikult tegevusele pühenduda?” 

Grete Arro on haridus- ja keskkonnapsühholoog ning Tallinna Ülikooli teadur. Tema uurimishuvid on seotud õppimise erinevate aspektidega, peamiselt mõtlemise arengu, väärmõistete, motivatsiooni ja eneseregulatsiooniga.

Folkloorinõukogu suvekoolis räägib ta hüpoteesist, miks pärimusega tegelemine on massidest tagasi tõmbunud. Selle põhjused pole mitte ainult väliste tegurite muutumises, vaid ka selles, kuidas me  pärimuskultuuri täna serveerime. Tema oletuse taga on ühelt poolt teaduslik teadmine motivatsiooni kohta, mida täiendab ka kogemus, mis tegurid peavad tegevuses eelkõige PUUDUMA, et inimesed tahaksid kirglikult tegevusele pühenduda. Miks me paneme tegevustesse sisse hunnikute kaupa ebavajalikku, mis kipub inimesi tõrjuma, aga jätame need tegurid toetamata, mis tõmbaksid? Grete selgitab, mis need asjad võiksid olla.

13.30 lõuna 
14.30 lahkumine 

Kavas võib tulla ette muudatusi.

Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut