KULTUURIRUUMI RIKKUS

KULTUURIRUUMI RIKKUS

Eestis elab enam kui 200 erinevat rahvust ja see pilt muutub pidevalt. Kui enamikes Euroopa riikides on etnilisest rahvusest rääkimine suuresti tabu või lausa keelatud, siis Eestis on rahvuskuuluvus tänaseni oluline ja tähendusrikas.
Folkloorinõukogu teeb järjepidevat koostööd vähemusrahvuste esindajatega põhimõttel jääda iseendaks ja osata suhelda teistega. Koostöö sisuks on vastastikune tundmine lähtudes pärimuspõhistest väärtustest, ühisosa leidmine ja erinevuste mõistmine.

Üheks järjepideva koostöö väljundiks on juba kümnendat aastat toimuv pärimuspidu „Kultuuriruumi rikkus“ ning sellega kaasnev kultuuriretk kohalike kultuurikandjate juurde. Sel viisil õpivad teiste rahvuste esindajad tundma Eesti kultuuriruume, tekivad head suhted edasiseks koostööks ning kohalikud elanikud tutvuvad silmast silma vähemusrahvuste ja nende pärimusliku käsitöö, rahvustoidu, muusika, tantsu ja kombestikuga.

2018.a. Kultuuriruumi rikkusest Kihnus valmis ka video (autor: Aleksei Alekseejev)

KULTUURIRUUMI RIKKUS 2021

Kultuuriruumi rikkus 2021 viib meid maikuus Peipsi veerde vanausuliste juurde.

Varasemalt on Kultuuriruumi rikkus toimunud:

  • 2020. aastal planeeritud üritus lükkus koroonaepideemia tõttu 2021. aastasse
    2019. aastal Saaremaal Sõrves. Osalesid: marid, udmurdid, moldovlased (ansamblid Bukuria ja Norok), ukrainlased, mehiklane ja nigerlane;
  • 2018. aastal Kihnus. Osalesid: marid, udmurdid (Jumšan Gur);
  • 2017. aastal Narvas
  • 2016. aastal Karksi-Nuias Mulgimaal
  • 2015. aastal Palamusel Jõgevamaal
  • 2014. aastal Arukülas Harjumaal
  • 2013. aastal Meremäel Setumaal
  • 2012. aastal Muhumaal
  • 2011. aastal Tallinnas. Osalesid: kabardiinid, lesgiinid, lätlased, tšerkessid, tšuvašid, ukrainlased.

Neil kohtumistel on osalenud ligi 30 erineva Eestis elava rahvuse.

Üritust toetavad: Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.