MEIST

Eesti Folkloorinõukogu (EFN) on valdkondade vaheline (kultuur, haridus, teadus, kodanikuühendused) folklooriliikumise katusorganisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusliku ja rahvusvahelise folklooriliikumise toetamine ja arendamine ning pärimuskultuuri alase koostöö korraldamine ja koordineerimine.

EFN esindab Eesti Vabariiki rahvussektsiooni õigustes Rahvusvahelises Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukogus (lüh CIOFF®), millel on UNESCO konsultatiivstaatus ja mis ühendab 89 riiki üle maailma. Rahvusvahelises kontekstis nimetatakse Rahvuslikku Folkloorinõukogu CIOFF®i Eesti Rahvussektsiooniks (lüh CIOFF® Estonia).

EFN koordineerib ja korraldab CIOFF®-i egiidi all toimuvat rahvusvahelist folkloorifestivali Baltica Eestis.

Folkloorinõukogu tegevuse aluseks on UNESCO traditsioonilise kultuuri ja folkloori kaitse juhend, mis võeti vastu UNESCO Peakonverentsi 25. istungil 15. novembril 1989. aastal Pariisis. Folkloori all mõistetakse traditsioonidel põhineva rahvaloomingu terviklikku kogumit, mille väljendusvormide hulka kuuluvad keel, rahvalaul, -muusika, -tants, -kombestik, etnograafiline käsitöö ja teised pärimuskultuuri liigid, samuti kogukondlik tegevus, rituaalid ja pidulikud sündmused. Aktsepteeritud on kõik folkloori väljendusvormid – autentsest kuni seadeteni, eri stiile ühendavatest töötlustest kuni pärimusel põhineva uusloominguni.
Teiseks oluliseks suunanäitajaks on UNESCO Vaimse kultuuripärandi konventsioon, mis võeti vastu 17. oktoobril 2003. aastal Pariisis ning mille Eesti Vabariigi valitsus kiitis heaks 5. jaanuaril 2006.

EFNi tegevust iseloomustab koostöö teadlaste ja praktikute, erinevate valdkondade (kultuur, haridus, teadus) ja erinevate tasandite vahel (riik, omavalitsused, kodanikuühendused, üksikisikud). Oluline on paikkondlike kultuuritraditsioonide säilitamine nende autentsetes vormides ja terviklikes suhetes. Regionaalse telje moodustavad maakondlikud struktuurid folkloorifestivalide, organisatsioonide ja folkloorikuraatorite võrgustiku näol. Tänu sellele on tagatud otsene side ja koostöö pärimuse kandjatega – rühmadega ja üksikisikutega. Alates 1998. aastast on Kultuuriministeerium Folkloorinõukogu tegevust tunnustanud ka valdkonna keskseltsina.