ARVAMUSFESTIVAL
11. augustil 2023 kell 12.00 on pärimushuvilised oodatud osa saama diskussioonist Paide Arvamusfestivali Kireval alal.
Vaadeldes kultuuride ja ajastute põkkumisi, paneme tihti tähele tsensuuri kasvu. On selge, et uskude, poliitiliste, esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste muutumisel tõuseb esile vabatahtlik või pealesunnitud tsensuur. Tsensuuri alla on Eestis mitmeid kordi jäänud ka päritud väärtused ja rahvakultuur. Kas vajame (enese)tsensuuri ka 21. sajandil, mil kultuuride põrkumine on suurem kui iial varem?
Rahvakultuuri tsensuuri üle arutlevad:
• Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor
• Mare Kõiva, folklorist
• Elise Rohtmets, Feministeeriumi huvikaitse spetsialist
• Lauri Õunapuu, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees
Arutelu juhib ajaloolane Madli Vanamölder.
Kust mõte alguse sai? Seoses Eesti Folkloorinõukogu poolt läbiviidud kampaaniaga “Hakkame santima”, mis tõstsid fookusesse kadri- ja mardipäevakombed ning sellega seoses maskeerumise, saime tagasisidet, et mõningaid inimesi on häirinud “kadripere” rollidena esitatud stereotüüpsed rollid: habemega naine, ennustaja, juudikaupmees jm.
Emotsionaalsetes akadeemilistes diskussioonides leiti, et antud rollid on ebasobivad ja solvavad. Toona plaaniti tudengite initsiatiivil kutsuda kokku ümarlaud, kus sarnaselt Hollandi “Zwarte Pieti” juhtumitega otsustataks, kuidas edaspidi suhtuda säärastesse traditsioonidesse Eestis. Ümarlaud jäi küll toimumata, ent varem või hiljem, johtuvalt meie üha multikultuursemast ühiskonnast, tõuseb teema taas kindlasti üles.
Sarnane ühiskondlik arutelu toimus, samuti tudengite initsiatiivil, ka Ameerika Ühendriikides 2015. aastal, kus arutlusel oli halloweeni-kombestiku juurde käiv maskeerumine grotesksevõitu stereotüüpseteks rahvuste esindajateks. Kas meil kui rahval on vaja rahvakultuuri enesetsensuuri, mil määral ja millistes väljundites? Kas ringmäng “Üks peremees võttis naise” on praeguses maailmas ebasobiv või peaks traditsiooni mõtestamine ning taasesitamine olema tsensuuriülene?
Asi pole ainuüksi ahistamises või vähemuste diskrimineerimises, see on üldfilosoofiline küsimus, kas aeg ja muutuvad olud peaksid suunama rahvakultuuri ning arvamuse kujundamist külakultuurist, selle väljendustest. Kas rahvakultuuri tsensuur on põhjendatud ning milliseid argumente tsensuuri kehtestamiseks on läbi ajaloo toodud ning tuuakse täna?