Kristel Kivari on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadur. Oma doktorikraadi kaitses ta teemal “Nõiavits loomuliku ja üleloomuliku vahel: veesooned ja maakiirgus folkloristika uurimisainena.” Läheme koos Kristeliga üheskoos…
On aga üks asi, mille saab iga Eestisse kolinu endaga ühes võtta ja mille kaudu oma hinge toita – need on traditsioonid, mida ka võõrsil elades edasi kanda. Venezuelalanna Maria…
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel on ikka tavaks tõsta esile neid, kes teistele eeskujuks: käitumise, töötegemiste, omakasupüüdmatu tegevusega. Seda loomulikum on, et märkame ka neid kaasmaalasi, kes siin sündinud pole, kuid…
Setomaal kutsuti vastlaid maaselitsa või maaslenitsa, mis tuleneb venekeelsest sõnast масло ehk või. Pühadeaeg võis kesta terve nädala. Liha enam süüa ei võinud, kuid piimatooted, sh või, olid lubatud. Sellest…
CIOFF®i kultuurikomisjon on valinud 2023.-2026. aasta uurimisprojektiks elavate pulmatraditsioonide tutvustamise ja jagamise. Pulmatraditsioonides on palju erinevaid elemente, mille uurimisse ja tutvustamisesse on võimalik panustada: laulud, tantsud, rõivad, käsitöö, ehted, toit,…
Elvi Nassar on ajaloolane ja pärimuskultuuri spetsialist, kes teenib oma igapäevast leiba Eesti Vabaõhumuuseumi teadur-kuraatorina. Eriti südamelähedased on talle oma päritolu tõttu Setomaaga seotud teemad, aga ka karjanduse ning lina–…
Baltica on Eesti, Läti ja Leedu ühine suurim pärimuspidu, mis toimub igal aastal erinevas riigis. Sel aastal toimub pärimuspidu taas Eestis ning lisaks meie oma rühmadele osaleb Baltical ka väliskülalisi…
Eesti Folkloorinõukogu on valdkondade vaheline folklooriliikumise katusorganisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusliku ja rahvusvahelise folklooriliikumise toetamine ja arendamine ning pärimuskultuuri alase koostöö korraldamine ja koordineerimine. Eesti Folkloorinõukogu otsib: PROJEKTIJUHTI / potentsiaaliga…
Virve-Elfride Köster (neiupõlvenimi Haavik) sündis 30. jaanuaril 1928. aastal Pärnus. Elas Manija saarel, hiljem Kihnus. Noorena oli tema unistuseks saada lastekirjanikuks, mida ei võimaldanud rasked ajad ja puudulik kooliharidus. Virve…
Juba viiendat aastat said kõik sanditajad end kirja panna suurel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel. Taoline loendamine annab veidigi numbrilist ülevaadet, kui elujõuline on meie sanditamiskombestik. Mida teada saime? LOE EDASI…