KULDSED KÄED

KULDSED KÄED

Kuldsed käed on Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma eestvedamisel toimuvate töötubade sari. Kui 2020. aastal viis õpitubasid läbi Natalja Jampolskaja, siis 2021. aastal on juhendajate hulgas mitmeid erinevaid rahvuste esindajaid. Lisaks käsitööle, pakume ka õppimisvõimalusi neile, keda vaimustab kokakunst.

2021. AASTA TÖÖTOAD

06. veebruar, Mari tikandiga helkuri valmistamine, juhendaja Natalia Lill.
19. veebruar, Vastlapäev – naiste püha, juhendajad Laura Šmideberga ja Kristi Pumbo.
20. veebruar, Ukraina nuku “Motanka” valmistamine, juhendaja Tetjana Ivuškina.
13. märts, Slaavi nuku “Õnnelik naine” valmistamine, juhendaja Natalja Jampolskaja. LÜKKUB EDASI!
10. aprill, Udmurdi kaelaehte “Monisto” valmistamine, juhendaja Elena Kirt.

Üritusi toetavad: Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium. 


06. veebruar, MARI TIKANDIGA HELKURI VALMISTAMINE

Pimedal ja külmal talveajal tunneme suurt puudust päikesest – tema soojusest ning valgusest. Päikesemärk on paljude rahvaste oluliseim sümbol, ka maride kultuuris austatakse Päikeseema. Seekordses töötoas valmistame päikesesümboliga kaunistatud helkiva ehte, kasutades selleks marilaste arhailist tikkimistehnikat.
Õpituba viib läbi mari rahvusest moedisainer Natalia Lill.

Osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud!
Palume ennast eelnevalt registreerida: tel. 5841 7638.


19. veebruar, VASTLAPÄEV – NAISTE PÜHA

Reedel 19.02 tähistame üheskoos vastlapäeva, mis on Eesti rahvatraditsioonis üks vähestest naistepühadest, mil töötegemine oli keelatud ning pidutsemine, liulaskmine lausa kohustuslikud. Naised, see on meie päev!

  • Valmistame Meistrite hoovi hubases klaasikojas endale punastest klaashelmestest kõrvarõngad ja ripatsi.
  • Tutvustame Eesti Folkloorinõukogu kaminasaalis eestimaiseid vastlakombeid, joome naistepuna, maitseme vastlatoitu ning ennustame.

Juhendajad:

Ehte valmistamine. Klaasikoja perenaine Laura Šmideberga on pärit Lätist. Ta ammutab inspiratsiooni läti iidsest kultuuripärandist ja muistsetest aegadest.
Vastlapäeva kommete tutvustus. Kristi Pumbo Eesti Folkloorinõukogust on viinud läbi palju rahvakalendri tähtpäevade tutvustusi ning vastlapäev on kahtlemata üks tema lemmikutest.

Piirangute tõttu toimub üritus kahes grupis.
Kl 16.30 Grupp 1 koguneb Meistrite Hoovi klaasikotta (Vene tänav 6 hoov)
Kl 18.00 Grupp 1 ja grupp 2 kogunevad Eesti Folkloorinõukogu kaminasaali (Vene tänav 6, II korrus).
Kl 19.00 Grupp 2 koguneb Meistrite Hoovi klaasikotta (Vene tänav 6 hoov)

Osavõtutasu 12 eurot. Registreerumine: lyudmila@folkooorinoukogu.ee.


13. märts, NUKK RÕÕMULIND

LÜKKUB EDASI!
Klubi “Kuldsed käed” kutsub Sind valmistama rituaalset nukku nimega”rõõmulind”, mis on seotud kevade saabumisega.

Märtsis toimuval kombetalitusel osalesid abielus naised, aga ka nende tütred. Naised riietati heledatesse pidulikesse riietesse, erilist rõhku pandi kaunistatud linnukujulistele peakatetele. Usuti, et kui lind istus naise pähe, õlale või käele, oli ta terve aasta õnnelik ja edukas.
Meie esivanemad uskusid, et lindudel on õnne, soojuse ja valguse võtmed.

Traditsiooniline rahvalik nukk “rõõmulind” ei jäta kedagi ükskõikseks. Miniatuurne linnuke muudab naise eriliselt lummavaks. Armas nukuke on ideaalne kingitus ning sobib ka kodukaunistuseks. “Rõõmulind” muudab inimese lahkemaks ja kindlasti saate oma kätetööst naudingu. Rõõmsa kohtumiseni!

Juhendaja: Natalja Jampolskaja.
Koht: Eestimaa Rahvuste Ühenduse saal.

Osalemine on tasuta, kuid palume end registreerida:
lyudmila@folkloorinoukogu.ee või 5841 7638.

Töötuba korraldab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühm ning toetavad Integratsiooni Sihtasutus ja Eestimaa Rahvuste Ühendus.

2020. AASTA TÖÖTOAD

Tihti arvatakse, et nukud-amuletid on vaid iidsete aegade pärisosa, kuid nad võivad olla kasulikud ka tänapäeval. Paganluse aegadel olid taolised käsitsi valmistatud nukud iseenesestmõistetavalt igas slaavlase majas. Nukke valmistati tähtsate sündmuste ning tähtpäevade puhul. Usuti, et nukud kaitsevad kodu ja koduseid, abistavad majapidamises, tervendavad ja tugevdavad peresuhteid. Rituaalsete nukkude valmistamise traditsioonid on tänaseni säilinud.


Kutsume teid meie töötubadesse «Kuldsed Käed», mida juhendab Natalja Jampolskaja.

Töötoad toimuvad:
Tallinna Keskraamatukogu Võõrkeelte osakonnas (Liivalaia 40).

Töötuba on TASUTA!

  • 25. jaanuar – nukk „Nedolja“ meisterdamine
    Vanemal ajal oli tavaks valmistada nukk „Nedolja“ ehk „halva saatuse nukk“. See nukk sümboliseerib elus toimuvaid halbu sündmusi. Seepärast tehakse seda vaikselt omaette, meenutades kõike seda, millest soovitakse lahti saada. Pärast nuku valmimist toimub „Nedolja“ rituaalne põletamine, et kõigest halvast igaveseks vabaneda.
  • 15. veebruar – nukk „Dolja“ ehk „hea saatuse nukk“
    Kui soovid oma elusaatust paremaks muuta, tuleks meisterdada nukk „Dolja“ ehk „hea saatuse nukk“. Nukule on iseloomulik pikk pats, millest kui oma saatusest saad kinni haarata. Nuku valmistamise ajal tuleb ette kujutada paremat elu, tänada kõige hea eest ja sosistada tema kõrva oma salasoovid.
  • 14. oktoober – nukk „Kolokoltšik“ ehk „kelluke“
    Nukk „kolokoltšik“ ehk „kelluke“, kes ennustab ette häid uudiseid, kuid mitte ainult. Tal on võime neid ka ligi tõmmata. „Kellukese“ omanik on sageli heatujuline ning elu pakub talle küllaldaselt rõõmsaid sündmusi.
  • 29. november – nukk „Na zdorovje“
    «Na zdorovje» ehk „tervendav nukk“ tehakse linastest niitidest, sest linal on omadused, mis aitavad inimestel kiiresti terveneda. Vanasti väärtustati lina väga kõrgelt, arvates, et linased riided vabastavad väsimusest ja kaitsevad tervist.
  • 12. detsember – nukk „Podorožnitsa“
    Nukk „Podorožnitsa“ ehk „teelolija nukk“ kaitseb lähedasi, kes on kaugel reisil.Nukul on pisike kotike, kuhu pannakse kodumaa mulda – see annab jõudu. Vanemal ajal pandi kotti kas viljateri või leivakuivikuid, mida hädaolukorras süüa.