Eesti Folkloorinõukogu kuulutas 5. märtsil toimunud pärimuspeol „Kaardistajad ja kaardilugejad“ välja aasta folkloorikuraatori, kelleks sai Kaja Kraav Järvamaalt. Tema järjepidev tegevus ning kogukonna sütitav eestvedamine, kaasamine ja innustamine paistab tema kodumaakonnast ka kaugemale. Kaja ise on tunnistanud, et kõige tähtsamad on aga need inimesed, kes temaga koos seda kõike teevad. „Üksi ma ei saakski seda teha!”
Aasta folkloorikuraatorit toetab 1000-eurose tunnustuspreemiaga Eesti Kultuurkapital.
Kolm küsimust Kaja Kraavile
Tegutsed folkloorikuraatorina Järvamaal. Mis on need asjad, mida iga eestlane võiks teada Järvamaa pärimuse kohta? Mis teid eristab ja mille üle ise sealkandis uhked olete?
Järvamaa on Eesti süda ehk südamaa, ükskõik kuhu suundud, ikka pead südamaalt läbi minema. Lisaks sellele, et Järvamaa on looduskaunis koht oma uhkete soode ja rabadega, on meil ka oma eriline kultuuripärand: tavad, kombed, lauluviisid, kindakirjad. Kanname seda endas ja kogeme läbi peretraditsioonide või kultuurisündmuste, pärandades seda edasi oma lastele ja lastelastele. Meil on oma Vargamäe ja Tammsaare, kultuurihiis ja kiigeplats.
Milline on olnud sinu enda tee pärimuse juurde? Milliseid vajalikke teadmisi ja oskusi oled saanud eluteele kaasa oma kodust ja kuidas neid edasi annad?
Minugi esimesed teadmised pärimusest pärinevad peretraditsioonist. Vanaemaga veedetud videvikutunnid on minusse jätnud unustamatud mälestused. Toona olid need toredad lood ja laulud, mida vanaemalt kuulsin, täna meenutan seda aega tänutundega, kannan endas ja annan edasi oma lastele ja lapselastele. Need lood on uue koha leidnud minu folkloorikavades, pilli- ja laulutundides. Ka hiljem on elu mind kokku viinud inimestega, kellelt on olnud palju õppida.
Folkloorikuraatori preemia on tunnustus tehtud töö eest. Kas praegune kogukond ja tegemised on ideaalilähedased või on midagi jäänud seejuures ka kättesaamatuks? Millest sa Järvamaal unistad?
Minu ümber on toredad ja armsad inimesed, kes kannavad minuga sarnaseid väärtusi. Tänu sellele olen saanud korraldada Baltica eelpidusid Järvamaal, Järvamaa folklooripäeva Vargamäel Järvamaa Kultuurihiie kiigeplatsil, mardi- ja kadripäeva koolitusi. Oleme jooksnud koos marti ja pidanud toredaid simmaneid. Simmanitel mängivad pilli ikka omad pillimehed ja pillinaised.
Millest ma unistan? Et Üksmütsi, Rakukese ja Arhailiste meeste kõrvale tekiks Järvamaale veel vahvaid täiskasvanute folkloorikollektiive, et veel rohkem Järvamaa inimesi leiaks tee vanade kommete, lugude ja laulude juurde ja et meie inimesed oskaksid veelgi enam näha vanas traditsioonis tänast päeva! Järvamaa on väga eriline paik, soovin olla sellega alati seotud.
Comments are closed.